Merike Jürilo: elan terviseameti inimestele iga päev kaasa

Terviseameti juht Merike Jürilo oma viimasel pressikonverentsil enne ametist lahkumist.
Terviseameti juht Merike Jürilo oma viimasel pressikonverentsil enne ametist lahkumist. Autor/allikas: Priit Mürk/ERR

Suve hakul terviseameti peadirektori kohalt lahkuma sunnitud Merike Jürilo on hoidnud madalat profiili. Erinevalt mõnest endisest kolleegist pole ta terviseameti kriisijuhtimist kommenteerinud. ERR uuris, millega Jürilo tegeleb ja kuidas oma endise tööandja tegevust hindab.

Sestpeale, kui te terviseameti peadirektori ametikohalt lahkusite, pole teist midagi kuulda olnud. Kriis on vahepeal üle poole aasta edasi kerinud ja palju on muutunud. Kuidas te seda majast ja süsteemist väljaspool näete ja mõistate? Kuidas selle kriisi ohjamisega hakkama on saadud?

Ütlen hästi ausalt: ma ei ole teadlikult sellele mõelnud ega püüdnud seda sõnastada. Ma olen oma sisimas jätkuvalt sügavalt veendunud, et kriisi ajal peaks tegelema kriisi lahendamisega, mitte sellise [arutamisega], et kes paremini, kes halvemini hakkama saab. Ja seetõttu mina omalt poolt pigem jälgin ja hoian pöialt, et need, kes tegutsevad, need tegevused ka õnnestuksid. See on väga kaalutud otsus, sest kriisis tuleb lahendada kriisi, mitte tegelda sellise arvamisega, mis ei ole nii tähtis hetkel.

Mis teile terviseameti juhtimises silma on torganud? Mis teistmoodi on, kui teie ajal?

Ma siiski päris siiralt ütlen, et ma hea meelega ei annaks hetkel hinnanguid. Asutused, inimesed tegutsevad, eks neid hinnanguid jõuab hiljem anda.

Kas need probleemid, mis teie juhtimise ajal endast märku andsid, on terviseametis pigem süvenenud või vähenenud? Või maadleb terviseamet praegu uute probleemidega?

No siis peaks defineerima, mis probleemidest me räägime. Ma ei oska hetkel defineerida, mis probleemid terviseameti ees on, sest mina nende tegevusega igapäevaselt kokku ei puutu. Seda oskavad nemad ise öelda kõige paremini, mis nende tänased probleemid on.

Küllap see probleem on jätkuvalt, et selline kiire tegutsemine, ükskõik, kas vaktsiinide saabumisel või midagi muud, sõltub nii paljudest erinevatest asjadest, et millises järjekorras, kuidas, milliseid otsuseid tehakse, kes ja kus ja mis, aga eks seda teavad nemad ise kõige paremini, kuidas see protsess on toimunud. Kõrvalt sellist hinnangut mina hetkel anda ei tahaks.

Aga suhtlete te veel mõnede oma endiste kolleegidega? Tunnete te huvi terviseameti ja selle inimeste käekäigu vastu?

Ütleme nii, et ma igaks juhuks väga suurt huvi ei tunne, sellepärast et natukene tundub, et see võib justkui mõjuda halvasti, justkui sellise kõrvalt torkimisena.

Aga inimlikus mõttes, kui me räägime nüüd inimestest, siis loomulikult ma elan nendele inimestele igapäevaselt kaasa ja hoian pöialt, et nende vaim ja füüsis vastu peaksid, nii kaua, kuni olukord jälle natuke laheneb.

Terviseameti uus juht on algatanud struktuurimuudatuse, mis juba järgmisest nädalast peaks rakenduma. Sellega soovitakse tasapinnalisele organisatsioonile püramiidjat kuju anda ehk juhtimistasandeid tuleb juurde. Kuidas teile tundub, on see muutus praegu kriisis asjakohane või toetas senine struktuur ka selle kriisi juhtimist?

Kui struktuurimuudatus puudutab organisatsiooni arengut või toimeloogikat, mis praegusele juhile tundub mõistlikum ja parem ja pikas perspektiivis paremini töötav, siis see on arusaadav. Kas see on hea või halb, seda näitab aeg. Eks igal juhil ole oma käekiri.

Laborite ühendamise plaan oli juba varasemalt ette valmistatud, selleks esimese sammuna rakendasime ühtse kvaliteedisüsteemi.

Minu jaoks töötas paremini lamedam organisatsioon, mõne teise juhi jaoks hierarhilisem organisatsioon. See on strateegiliste valikute küsimus. Kindlasti on peadirektoril endal lihtsam sellise hierarhilisema struktuuriga, sest vahetuid alluvaid on vähem. Aga see on puhtalt juhtimisloogika pealt, mitte ma ei anna hinnangut olemasolevale peadirektorile.

Struktuur ei juhi teenuseid ega lahenda kriise, seda teevad ikka inimesed. Seega on oluline, et inimesed organisatsioonis mõistavad asutusele pandud vastutust ja mõistavad seda, millist abi või teenust nad Eesti inimestele ja ettevõtetele pakuvad.

Mina kodanikuna ootan jätkuvalt seda, et amet ei tegeleks asjadega oma püramiidis, vaid keskenduks avalike teenuste parendamisele ja hetkel muidugi eelkõige kriisi juhtimisele.

Mida te ise praegusel ajal teete? Olete te leidnud rakenduse, mis teid köidab?

Kui sa oled aktiivne inimene, siis mingi rakendus on sul kogu aeg. Aga kui küsimus on konkreetselt juhina positsioneerimises, siis hetkel ma ei ole veel nii kaugele jõudnud, et ma oleksin need mõtted lõpuni mõelnud, oleks vist õige vastus. Täiesti teadlikult natuke tegelen sellega, et laen ka enda patareisid, [täiendan] oma teadmisi ja kõike muud. Viimased 20 aastat on olnud juhina väga-väga tempokad, seega selline endasse investeerimine on ka kasuks selleks, et olla tulevikus taas motiveeritud.

Nii et te ei ole ennast kellegi hingekirja praegu lubanud?

Ei, hetkel ma ei ole ennast juhina küll kuidagi positsioneerinud.

Aga olete te välja mõelnud, mis valdkonnas te tahaksite jätkata? Kas tervishoius? Või hoiate laiemaid võimalusi silmapiiril?

Minule meeldib hoida enda jaoks maailm avara ja avatuna. Seetõttu ikkagi ma jätkuvalt ei välista tulevikus mitte ühtegi võimalust, mis tundub mulle huvitav, mis silma särama paneb, kus meeskond on selline, kellega koos saab suuri või vähemalt ambitsioonikaid asju teha, siis seal ma panustan alati hea meelega.

Kas juhitasand tähendab teie jaoks üksnes peadirektori või tippjuhi tasandit või kaalute te enda jaoks juhtimisvõimalusi ka laustipust madalamal positsioonil, näiteks keskastmel?

Ma ei ole kunagi sõnaloopija inimene. Kui kunagi olen öelnud, et see kõige kõrgem positsioon ei ole minu jaoks oluline, vaid oluline on võimalus meeskonnaga panustada, siis see ka tähendab, et igasugused juhtimistasemed võivad olla atraktiivsed, sõltuvalt sellest, mis on selle valdkonna võimalused. Küsimus on pigem võimaluses teha midagi, millel on suurem väärtus. Seal see positsioon ei ole mitte see kõige olulisem.

Loomulikult, otsustusvabadust peab olema! Ja see defineerib iseenesest juba midagi. Ja otsustusvabadust muidugi sellises kaasaegses tähenduses, kus me kunagi ju ei otsusta midagi ainuisikuliselt või erinevaid valdkondi kaasamata, vaid otsustusvabadus ikkagi kaasavas protsessis.

Uue struktuuri järgi on terviseametis loomisel veel üks peadirektori asetäitja koht. Kas selle asutuse uks on teie jaoks lõplikult suletud või peate te võimalikuks panustada veel sellesse valdkonda, mida te juba hästi tunnete?

Mina arvan, et lõplikult suletud ei ole minu jaoks ükski uks. Sellepärast, et kui on väljakutse, kus tundub, et minu kompetents võiks abiks olla ja koostöömeel on olemas, siis on kõik asjad võimalikud. Selles mõttes ei ole ükski uks kindlasti suletud. Elus tuleb ikka alati ettepoole vaadata.

On teil veel midagi südamel, mida te tahate öelda? Näiteks mingeid tähelepanekuid seoses terviseameti, kriisi või juhtimisega?

Ei taha. Loomulikult ma jälgin pidevalt seda, mis toimub ühiskonnas, jälgin neid tegevusi ja liigutusi, aga selles tegutsejate ringis on juba niigi nii palju inimesi, et rääkijaid on ilma minutagi palju. Ikka tegusid, tegusid on vaja!

Toimetaja: Merilin Pärli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: