Üleminekufondi 340 miljonit eurot läheb kõik Ida-Virumaale
Valitsus otsustas kliimaneutraalse majanduse meetmena suunata õiglase ülemineku fondist 340 miljonit eurot täienisti Ida-Virumaale. 250 miljonit eurot läheb investeeringuteks ja uute töökohtade loomiseks ning jätkatakse tööstusparkide rajamist. Põlevkiviettevõtjad on riigi plaanide suhtes skeptilised.
Detsembri lõpus otsustas eelmine valitsus laiendada õiglase ülemineku fondi kasutuse sihtpiirkonda. 340 miljonit eurole, mis on mõeldud kliimaneutraalsele majandusele üleminekuks, oleksid võinud pretendeerida ka Ida-Virumaa naabermaakonnad. Uus koalitsioon otsustas jätkata esialgse plaaniga.
Riigihalduse minister Jaak Aab ütles, et valitsus teeb lähinädalatel otsuse, et Euroopa Komisjonilt õiglase ülemineku fondi raha kasutamiseks territooriumi laiendamist ei taotle ning raha jääb täielikult Ida-Virumaale.
Esialgne ülemineku kava on juba valitsuse heakskiidu ootel ehk on ära kuulatud ettevõtjate, kohalike omavalitsuste ja ametiühingute ettepanekud. Praeguse kava järgi läheb 250 miljonit ettevõtluse arendamiseks ja uute töökohtade loomiseks – eelkõige innovaatiliste tööstusharude toetamiseks, pilootprojektide käivitamiseks ja tööstusparkide arendamiseks.
"Tööstusparkide organisatsioon teeb head tööd ja ettevõtteid on sinna tulnud. Loodud on tööstusparkide najal 800 töökohta. Ida-Virumaa programmi, mida me oleme toetanud, tööstusinvesteeringud on loonud umbes 200 töökohta. Järelikult, neid tegevusi tuleb jätkata," lausus Aab.
Eesti keemiatööstuse liidu esindaja ja regiooni ühe suurema ettevõtte VKG Grupi juht Ahti Asmann kritiseeris tööstusparkide rajamise otstarbekust. Tema sõnul pole viimase kümne aasta jooksul nende rajamise tõhusus ennast tõestanud. Ja nendelt teenitav tulu on liiga väike võrreldes fossiilkütuste tööstuses kaotatuga. Peaks mõtlema suurelt, nentis Asmann.
"Põlevkivitööstusel on täna varasid 1,5 miljardit ehk 340 miljonit on selle kõrval väga väike summa. Seda enam leiame, et vähemalt 90 protsenti sellest summast tuleb panna selleks, et meelitada piirkonda tööstusinvesteeringud. Samuti tuleb meetmed disainida sellisteks, et ka suurinvestoritele või suurte projektide realiseerimiseks oleks need meetmed atraktiivsed," rääkis Asmann.
Aabi sõnul võiks märgatav osa toetusest minna töö kaotanute ümberõppele. Vaatamata sellele, et üleminek kliimaneutraalsele majandusele on paratamatu, valitsus Narva elektrijaamu lähema 10 kuni 15 aasta jooksul kindlasti kinni ei pane. See tagab regioonile elektrivarustuse ka sellise ilmaga, mis praegu on akna taga.
Toimetaja: Marko Tooming