Mölder rääkis "Esimeses stuudios", et valitsuse plaan põlevkivielektri tootmisest loobuda ei toimu üleöö ning see samm peab olema väga kaalutletud. "See, et me oleme pannud koalitsioonis paika pikad eesmärgid, ei ole vale, sest me näeme, et põlevkivisektor tänasel kujul pikas perspektiivis ei ole enam jätkusuutlik ja konkurentsivõimeline senise tehnoloogiaga, sellistes tingimustes," lisas ta.

Mölder kinnitas, et ühtki sammu põlevkigielektri tootmisest loobumiseks ei tehta enne, kui Eesti energiajulgeolek ja varustuskindlus on tagatud.

"Ma arvan, et enne, kui ei ole välja töötatud alternatiivseid lahendusi niimoodi, et Eesti ei jääks sõltuma mõnest naaberriigist oma energia saamise mõttes, põlevkivitööstust sellisel kujul ei sulgeta. Küll aga me teame seda, mis on ka väga oluline, et koalitsioonis on selles osas ühisosa leitud, on see, et Euroopa Liidust tulevad vahendid, õiglase ülemineku fond ja kõik see, on ikkagi mõeldud just nimelt Ida-Virumaa tarbeks ja just selleks, et õiglane üleminek, põlevkivist väljumine saaks olema võimalikult valutu," rääkis minister.

Ta selgitas, et Ida-Virumaale tuleks põlevkivitööstuse asemel luua uus majanduskeskkond, mis loob uusi töökohti ja aitab samas Eesti kliimapoliitika eesmärke ellu viia.

Valitsuse otsuse järgi suunatakse kliimaneutraalse majanduse meetmena õiglase ülemineku fondist 340 miljonit eurot tervenisti Ida-Virumaale. Mölder tunnistas, et konkreetset plaani valitsuses selle raha kulutamiseks veel ei ole.

Mölder tõi välja põlevkivisektori alternatiive Ida-Virumaal. "Sealne töökeskkond ja majanduspotentsiaal on väga võimekas. Pole vähetähtis, et osad Eesti investorid on näidanud üles huvi just IT-sektori valdkonnas sinna keskkonda investeerida. Arvan, et ka see on mõistlik samm. Miks mitte teistsugused tehnoloogiad põlevkivi kasutusele võtmiseks või mõne uue energiaallika tootmiseks," rääkis ta.

Ministri hinnangul põlevkivisektoriga ühte samaväärset majandusharu Ida-Virumaale ei teki. "Sellises mahus nagu täna põlevkivitööstus Eestis majanduse osakaaluna on, ma arvan, et sellist alternatiivset sektorit ei teki Ida-Virumaale. Küll aga see peab koosnema mitmest erinevast tahust, mitmest tükist kokku. Alternatiive ja variante on erinevaid. Kui see plaan oleks täna väga selge ja konkreetne, oleks ka eesmärgid ja kuupäevad oluliselt lähemal," ütles ta.

Minister: tuumaenergeetika jaoks oleks vaja ühiskondlikku kokkulepet

Tõnis Möldri hinnangul oleks Eestis energia varustuskindluse tagamise alternatiiv põlevkivi asemel taastuvenergia. Minister ütles, et Eesti on teinud viimase 15 aastaga päikese- ja tuuleenergeetikas suured sammud edasi.

"Ma olen nõus, et see ei taga 100-protsendilist varustuskindlust ja energiajulgeolekut. Kui on ainult see, siis me jääme sõltuma paljuski põhjanaabritest ja teistest lähiriikidest," tõdes ta samas.

Vastates küsimusele, kas tuumajaam oleks Eestis taastuva energia kõrval hädavajalik, ütles Mölder, et ekspertide töörühm asub seda hindama.

"Valitsuskoalitsioonis on lepitud kokku, et ekspertidest töörühm kaalub ühe variandina, kas Eestis oleks võimalik või mõistlik rajada tuumajaam, milline see peaks olema, mis põlvkonna oma ja kas seda on vaja või peaks tegema koostööd mõne naaberriigiga, pean silmas eelkõige Soomet," selgitas ta.

"Me pole tänaseks poliitiliselt teinud ühtki sellist otsust, et Eesti läheks ja panustaks tuumaenergiale. Ma arvan, et siin on vaja saavutada ühiskonnas teatud kokkulepe. Ma ei salga, et inimestel on tuumaenergia suhtes hirm või teatud tõsised küsimused, ootused, kindlustunne ja need vajavad selgeid ja konkreetseid vastuseid. Kui seda ei tule, siis ei saa lähema kümne aasta jooksul tuumaenergiast rääkida," lisas ta.