"Rahva teenrid": uues valitsuses suureneb ametnike roll otsuste tegemisel
Ajakirjanikud Urmet Kook, Huko Aaspõllu ja Sulev Vedler arutlesid Vikerraadio saates "Rahva teenrid" uude valitsusde mitteparteiliste ministrite valimise üle ja leidsid, et see võib tuua kaasa ametnike rolli suurenemise valitsuse otsustes.
Ajakirjanikud lahkasid Keskerakonna otsust teha tuntud lauljale Koit Toomele ettepanek hakata kultuuriministriks.
"Sul on erakonnas 26 saadikut ja sa hakkad otsima põhimõtteliselt Eesti meelelahutustegijate seast, et tekitada võib-olla ühiskonnas sellist furoori sellega, et juhtida tähelepanu võib-olla mingisugustelt olemuslikult probleemidelt, erakonna rahaasjade ümbert ära," kommenteeris Urmet Kook.
"Mida peab tundma praegu Anneli Ott, kes teab seda, et igasugustele tegelastele pakuti seda ministrikohta ja lõpuks öeldi, et tule siis sina Anneli ja võta see koht. Seda ei silu ka kuidagi Keskerakonna esimehe poolt hiljem tehtud kummaline postitus, et Anneli Ott on tubli poliitik," lisas Kook.
"Minu meelest on fundamentaalne probleem selle asja juures see, et meil on erakondadel parlamendis saadikud ja kui see erakonda peab valima ministrid valitsusse, siis otsitakse nõunike seast, erakonnast väljast jne," märkis ta.
Koogi sõnul hakkas silma sarnane muster ka eelmise valitsuse ajal EKRE valikutes.
"Tegelikult oleks ju loogiline see, et seal erakonna parlamendifraktsioonis on sellised inimesed, kes tõusevad ministrikohtadele. Aga see kõik viib jällegi selleni, et need inimesed on sinna parlamenti saanud, kuidagi on pandud see valimisnimekiri kokku. See peegeldab ka teatud konflikti selles suhtes," lausus Kook.
Sulev Velder lisas omalt poolt, et demagoogiliselt saaks öelda, et inimesed on valitud riigikokku ja miks nad peaksid sellest valitud kohast loobuma ja minema ministriks. "Ikkagi parlament kontrollib valitsust, mitte vastupidi. Nii me saaksime muidugi öelda, aga reaalses elus nad võiksid vähemalt selle partei liikmed olla ja ajaksid selle partei poliitikat," sõnas Vedler.
Huko Aaspõllu lisas, et nii Liimets on selgelt öelnud, et nad liituvad Keskerakonnaga. See küsimus on selles, et kas nad saavad oma katseajal hakkama ministriks olekuga.
Sulev Vedler meenutas eelmise valitsuse IT-ministrit Kaimar Karu, kelle EKRE väljaspoolt erakonda ministriks tõi, samuti Maris Laurit, kes on praegune justiitsminister ja kelle kunagi tõi samuti mitteparteilisena valitsusse Reformierakond. "Erinevates valitsustes on neid spetsialiste toodud küll, aga neid on sageli toodud sisse, kui keegi on ebaõnnestunud, mitte kohe alguses," lausus Vedler.
Aaspõllu sõnul mõistab ta poliitilist huvi, miks väljastpoolt erakonda nimesid ministriks tuua. "Niimoodi sul on võimalik neid panna järgmistel parlamendivalimistel juba ennast tõestanud ministritena kuskile hääli tooma. Sellepärast, et Koit Toome kindlasti Keskerakonna valimisnimekirjas oleks parteile hääli toonud," rääkis Aaspõllu.
Ta lisas, et praegusel juhul kukkus see kõik tobedalt välja.
Aaspõllu pakkus, et Anneli Ott oleks saanud keskkonnaministriks, kui Koit Toome oleks otsustanud kultuuriministriks tulla.
Rääkides Keskerakonna fraktsioonist, ütles Aaspõllu, et seal on paljud inimesed, kes sobiksid ministriks oma poliitloogikast tulenevate oskuste ja võimekuste tõttu, aga lähiajaloos tehtud tegude tõttu sellele kohale ei sobi, viidates näiteks Mailis Repsile ja Jüri Ratasele.
"Lisaks on Keskerakonna fraktsioonis inimesi, kes erinevatel põhjustel ei saa minna ministriks. Andrei Korobeinik näiteks. Tema taga seisab Pärnu koalitsioon. Kui ta läheks ministriks, siis ta peaks volikogust ära tulema ja siis oleks praeguse koalitsiooni häälteenamus kadunud," sõnas Aaspõllu.
"Mulle tundub, et valijad on kõrgeima võimukandjana valinud parlamendi, kes on rahva tahet arvestades koostanud valitsuse," lisas ta.
Vedleri sõnul on ministritele hinnangute andmiseks veel vara. "Kui me võrdleme maratonijooksuga ja kui me arvestame, et see valitsus tahab järgmiste valimisteni püsida, siis ta on umbes nagu esimesel kilomeetril 700 või 800 meetri peal," sõnas Vedler.
Samas rõhutas Aaspõllu, et Kristian Jaani on endast esimese kahe nädala jooksul jätnud väga hea mulje.
Urmet Kook tõi välja, et kõige rohkem kriitikat on saanud välisminister Eva-Maria Liimets. "Tema väljaütlemised on olnud kobavad, välisministeeriumi kommunkatsiooniosakond on saatnud ERR-i vähemalt kolm korda teate selle kohta, et kas saaksite tema väljaütlemisi kuidagi muuta või siluda, tsitaate selgemaks parandada," rääkis Kook.
Kristian Jaanil on aga Koogi hinnangul palju lootust saada heaks poliitikuks. Kook meenutas Jaani "Esimeses stuudios" öeldut, et EKRE jättis talle väga heas korras siseministeeriumi. "Kuidas saab EKRE pärast sellist avaldust teda enam rünnata?" küsis Kook.
Vedler lisas, et teatava surve all on olnud ka keskkonnaminister Tõnis Mölder (KE).
Kook märkis, et põhiline põhjus, miks Keskerakond tõi valitsusse Eva-Maria Liimetsa ja Kristian Jaani on ikkagi rahaasjade taak.
"Nad pidid tooma sellistele võtmeministri kohtadele inimesed, kelle puhul keegi ei saa hakata urgitsema, et kas nendel on erakonna mingite asjadega mingi seos või mitte," ütles Kook.
Kook ütles, et uue valitsuse puhul on üks suuremaid erinevusi eelmisest see, et suureneb ametnike roll otsuste tegemisel ja kahaneb poliitilise juhtimise mõju.
"Piisab kui võrrelda Reinsalu ja Liimetsa erinevaid stiile, aga mitte ainult nemad," lausus Kook.
Toimetaja: Aleksander Krjukov