"Rahva teenrid": Repsi poliitilise vastutuse võtmine ei tähenda teema ammendumist ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ERR

Nädala alguses teatas prokuratuur, et endise haridusministri Mailis Repsi väärteomenetlus kvalifitseeriti ümber kriminaalasjaks. Vikerraadio saates "Rahva teenrid" arutasid ajakirjanikud Urmas Jaagant, Martin Šmutov ja saatejuht Mirko Ojakivi, et teemat peaks jätkuvalt käsitlema ning ei saa rõhuda faktile, et Reps on poliitilise vastutuse võtnud.

"Kui ma vaatan sotsiaalmeediat, kui kuulan, mida poliitikud räägivad, siis Toompealt üha rohkem kostuvad hääled, et Mailis Reps on poliitilise vastutuse võtnud," sõnas Ojakivi ja küsis, kui aktiivselt peaks Repsi teemaga edasi tegelema.

Šmutov vastas, et oluline on mõista, mis on Repsi roll nii parlamendis, Keskerakonnas kui ka valitsuses.

"Reps ei ole valitsusdelegatsioonis /---/, aga ma tuletan meelde, et Reps juhtis koalitsiooniläbirääkimisi," sõnas ta ja lisas, et Reps läheb ka koalitsiooninõukogusse.

Ta selgitas, et Reps olevat tahtnud uues valitsuses saada ka ministriks, kuid seda lõpuks ei juhtunud. "Natuke liialdades saab öelda, et korruptsioon on selle valitsusega kogu aeg kaasas," lisas Šmutov.

"Inimene on võtnud poliitilise vastutuse, aga see just ei tähenda, et uurimine peaks kuidagi ära kukkuma," arvas Jaagant.

Ta ütles, et kogu Repsi juhtum tuleb kindlasti lõpuni selgeks teha, kuid praegu pole Repsile esitatud kahtlust ega süüdistust. Samas uurimine alles käib.

Šmutov tõstatas aga küsimuse, miks Reps ministrina peaaegu kunagi oma puhkust välja ei võtnud. "Kui inimene lõikab nurki mõnevõrra pisikestes kohtades, aga igal pool, siis tegelikult võib eeldada, et ta lõikab nurki ka mujal," sõnas ta.

Šmutov selgitas, et puhkuse ajal ei maksta ministritele esindustasu ja kui Reps oleks puhkuse välja võtnud, oleks ta aastas jäänud ilma 900 eurost.

Lisaks võrreldi saates ka Kallase ja Ratase käitumist peaministrina. "Mina arvan, et peaminister on meeskonnajuht ja peaminister peab ütlema, kes tulevad laua taha," ütles Šmutov koalitsiooniläbirääkimiste kohta.

Saatekülaliste arvates on oluline pöörata tähelepanu ka sellele, millise kuvandi Eesti endale loob, kui valitsust moodustas potentsiaalselt korruptsiooniga seotud erakond.

"Kõige kurvem minu jaoks poliitilises mõttes on kindlasti see, kui Reformierakond peaks asjade arenedes avastama, et neile näiteks ei ole räägitud kõike, et keegi Keskerakonnas teadis niigi rohkem, natuke asja pehmendati või pisendati," sõnas Jaagant ja lisas, et sellisel juhul tehakse Reformierakonnale külma.

Ojakivi tõdes, et uurimine alles käib ning asi võib laheneda ka nii, et süüdimõistvat otsust ei tule.

Lühidalt räägiti saates ka Peep Talvingu rünnakust. Esmalt tekkis saatekülalistel küsimus, miks esitati alguses kindlaid fakte, et tegemist oli rünnakuga Peep Talvingu kui teadusnõukoja liikme vastu, kuid hiljem need väited kinnitust ei leidnud.

Ojakivi sõnas, et hakati rääkima ka vajadusest teadusnõukoja liikmete turvataset tõsta, sest mõni päev varem oli ka Irja Lutsar langenud verbaalse rünnaku ohvriks. "Ettevaatlikkus pigem on mõistlik, arvestades ühiskonna närvilisust ja teemade keerust," nentis ta.

Jaagant ütles, et ründaja ja rünnatu on andnud vastuolulisi signaale. "See, keda rünnati, annab mõista, et ta ei usu seda põhjendust, mis ründaja on esitanud, aga ta ei kavatse sellega edasi protsessida," ütles ta ja lisas, et seal taga peab olema mingi põhjus.

Šmutov sõnas, et politsei ei lõpeta tausta uurimist ning üritab siiski selgeks teha, mis täpsemalt juhtus ja miks.

Muu hulgas pakkus saates kõneainet ka ERJK ja Keskerakonna kohtuvaidlus.

Toimetaja: Grete-Liina Roosve

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: