Terviseameti hädaolukorra meditsiinijuhi Urmas Sule sõnul ei ole reaalset vajadust nädalavahetusel vaktsineerimise jaoks tekkinud, kuna vaktsiine jõuab Eestisse vähe ja suurem osa kohale jõudnud doosidest süstitakse koheselt ära.

Sule sõnul ei tule ette palju olukordi, kus kohale jõudnud vaktsiine koheselt süstima ei asuta. "Siin on tegemist üksikjuhtudega. Kuna tegemist on vaktsiiniga, mis tuleb säilitada -70 kraadi juures, siis nende säilitamine on suur väljakutse. Terviseamet lepib kokku kõigi vaktsineerijatega kuna vaktsiin kohale tuua," selgitas ta.

"Praegu pigem suures pildis on pudelikaelaks vaktsiini vähesus," märkis Sule. Reaalsed küsimused nädalavahetusel vaktsineerimise osas tekivad Sule sõnul siis, kui vaktsiini jõuab rohkem.

Nädalavahetusel on seni vaktsineeritud kindlaid sihtgruppe, Sule tõi näiteks hambaarstid. "Vaktsineerimise ajakava järgimine, kokkuleppimine, on suur väljakutse kõikidele asutustele," rääkis ta.

Samuti märkis Sule, et kui perearstikeskused on avatud tööpäeviti, tuleb arstidele nädalasse ka mõni vaba päev jätta. "Arvestame, et vaktsineerijatel peab ka mingi isiklik elu olema," lisas ta.

Perearstid süstivad saabunud vaktsiinidoosid ära nädala sees

Pühapäeval vaktsineeriti esmakordselt 12 inimest, kordussüsti sai 45 inimest. Võrdluseks lisandus kolmapäeval ööpäevaga 1251 esmast vaktsineeritut.

Ka perearstide seltsi juhatuse liige Karmen Joller tõdes, et põhjus nädalavahetuse väheste vaktsineerimiste taga on lihtne – planeeritud vaktsiinisüstid jõuab lihtsalt töönädala jooksul ära teha. "Need kogused, mis ühe nimistu kohta tulevad, teeme oma keskuses ära kolme tunniga," märkis Joller.

Tema sõnul pole väiksemates perearstikeskustes tingimata vajadust kõiki vaktsineerimisi nädala peale jaotada. Kui inimesele aeg ei sobi, pakutakse järgmise vaktsiinitarne ajaks uut aega. Küll aga nentis Joller, et kui on tegemist suurema perearstikeskusega, võib selline vajadus tekkida.

Koroonatalvel pöörduvad ka inimesed tavapäraste talvedega võrreldes vähem arstile ning seetõttu ei ole Jolleri sõnul vähemalt Kivimäe Perearstikeskuses vaktsineerimise kõrvalt üldine töökoormus ülemäära suur, suurenenud on aga telefonitöö koormus.

Ta märkis, et tema perearstikeskuses on mõnel nädalavahetusel vaktsineerimisi korraldatud, kuid üldiselt puudub selleks vajadus. "Meie oleme vaktsineerinud kahel nädalavahetuse päeval. Kui perearstikeskuse töötajatel on soov ja leitakse, et on mugavam, saab ka nii. Üks nädalavahetusse planeeritud päev jäi ära, sest avastasime, et vaktsiinid saab ära teha töönädala sees," sõnas ta.

Järjekorra edenedes liigub vaktsineerimine töökohtadesse ja vaktsineerimiskabinettidesse

Vaktsiinide perearstikeskustesse jõudmise puhul on mureks, et vaktsiini tarneaeg öeldakse perearstikeskustele päeva täpsusega, mistõttu kulgeb terve päev vaktsiinitarnet oodates. Joller lisas, et tänapäeval on tehniline võimekus saadetiste jälgimiseks olemas, nii et selliseid lahendusi võiks ka kasutada.

Jolleri sõnul on oluline märkida, et nädalavahetuste vähene vaktsineerimine ei mängi vaktsineerimise järjekorras edasi jõudes enam rolli, kuna kui riskirühmi ja tervishoiutöötajaid vaktsineeritakse perearstikeskustes, siis liikudes edasi eesliinitöötajateni, alustatakse vaktsineerimist just töökohtadel.

Kui hakatakse vaktsineerima kõiki soovijaid, toimub vaktsineerimine järjekorra alusel nii perearstikeskustes, vaktsineerimiskabinettides kui vajaduselt täiendavalt loodavates vaktsineerimiskohtades.