Venemaa välisminister Sergei Lavrov ütles reedel, et Venemaa on valmis katkestama suhted Euroopa Liiduga, kui sanktsioonidega Venemaa vastu jätkatakse. Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov ütles hiljem ajakirjanikele, et Lavrovi kommentaarid on kontekstist välja võetud.

Mihkelson ütles "Aktuaalsele kaamerale", et Lavrov on viimase poole aasta jooksul juba kaks korda ähvardanud Euroopa Liitu suhete katkestamisega.

"Esimene kord oli see oktoobri keskpaigas, kus ta samamoodi, kui olid tekkinud esimesed pinged pärast Aleksei Navalnõi mürgitamist ja siis tõusetunud küsimused sanktsioonide kohta Euroopa Liidus, ütles, et Venemaa on valmis katkestama suhted Euroopa Liiduga. Ma arvan, et see rada on tegelikult sissetallatud juba," rääkis Mihkelson.

Tema hinnangul on Lavrovi sõnum suunatud osadele Euroopa Liidu riikidele, et nad hoiaksid end sanktsioonide arutamisel vaos.

"Ma arvan, et selle taga - kui võtta ka Kremli pressiesindaja Peskovi sõnad täna, kus ta natukene lahjendas Lavrovi ähvardust - on ikkagi selge sõnum, et need Euroopa Liidu liidrid või välisministrid, kes on võib-olla natukene nõrgemanärvilised suhetes Venemaaga, hoiaksid ennast tagasi eelolevatel aruteludel, kui küsimuse all on võimalike karmimate sanktsioonide kehtestamine Venemaale," selgitas Mihkelson.

Mihkelsoni kinnitusel ei ole eelseisvatel sanktsioonide-aruteludel küsimus, kas sanktsioone täiendatakse, vaid pigem millised uued sanktsioonid on. Tema hinnangul peaksid liikmesriigid vaatama oma otsustes kaugemale.

"Kas me tilgutame jälle mõne sanktsiooni juurde ja poole aasta pärast oleme umbes samas seisus, kui Lavrov ähvardab ja Euroopa Liit peab tegema jälle mingisuguse sammu. Või suudavad nii välisministrid kui ka valitsusjuhid, kes märtsis arutavad samamoodi Euroopa tasandil suhteid Venemaaga, vaadata natukene kaugemale ja mõelda, et kui me ei taha jälle olla samas situatsioonis tagasi, kuulda neid ähvardusi, muu hulgas ka ikkagi sõjaga ähvardamist lõppkokkuvõttes, millesse tuleb hästi rahulikult suhtuda, siis tuleb näha ka pikemaajalist strateegiat ja võtta ette karmimad sanktsioonid," arutles ta.

Samas arvab Mihkelson, et EL pole veel valmis jõulisemaid sanktsioone kehtestama.

"Me tegelikult oleme ju seitse aastat, Ukraina sõja algusest liikunud pidevalt suhete halvenemise suunas ja /.../ Venemaa ei kasuta oma retoorikas ühtegi sõna, et "me saame aru, et oleme läinud liiale Ukrainas, me tuleme sealt välja, lõpetame sõja Ukraina vastu, või me ei sekku teiste riikide siseasjadesse, eriti naabrite siseasjadesse". Seda kõike ei kuule. Ainult süüdistatakse Läänt, et nemad püüavad Venemaad justkui lõhkuda ja Venemaad ähvardada," lisas Mihkelson.

Mihkelsoni sõnul ei ole välistatud, et uued sanktsioonid lükkavad Nord Stream 2 ehituse lõppu edasi, kuid see sõltub eelkõige Saksamaast, kus ei ole ühtset meelt torujuhtme projekti katki jätmise osas.

Mihkelsoni hinnangul on Nord Stream 2 kõrval veel võimalusi, millega Venemaad mõjutada. "Ma arvan, et Venemaal läheb väga palju korda see, kui palju Lääs toetab täna näiteks vabaduse püüdlusi Valgevenes, aga ka Ukraina edenemist tugeva demokraatia suunas."