"Meie välispoliitiline aur ei tohi minna üksnes hetkepoliitikas atraktiivsetele projektidele või meile kaugelt üle pea olevate kriiside lahendamiskatsetele. On selge, et me ei saa igal rahvusvahelisel teemal juhtida või kaasuda ega peagi seda tegema. Tuleb teha kaalutletud valikuid. Iga otsuse juures on tähtis küsida, kas ja kuidas see töötab meie endi välispoliitiliste eesmärkide saavutamise nimel," rääkis Mihkelson teisipäeval riigikogus peetud välispoliitika arutelul.

Mihkelson tõi välja eelmisel aastal kinnitatud Eesti välispoliitika arengukava 2030, mis peaks aitama kaasa strateegilise planeerimise tugevdamisele, välispoliitiliste vahendite paremale planeerimisele ja taktikaliste sammude läbimõtlemisele, et võimaldada rahvusvaheliste ohtude ja väljakutsete keskkonnas edendada Eestile rohkem pro-aktiivset välispoliitikat.

Üheks võimaluseks planeerimist edendada on ka regionaalsete strateegiate koostamine - Aafrika osas on see äsja vastu võetud ning peagi esitab välisministeerium ka Aasia suuna tegevuskava, märkis Mihkelson. "[Need] aitavad diplomaatilist ressurssi tõhusamalt kavandada ning loovad seejuures võimaluse vältida poliitiliselt tundlike rahvusvaheliste teemade muutumist siseriiklikult toksiliseks," rõhutas Mihkelson.

"Eesti välispoliitikas tuleb saavutada selline tegevuste sügavus, millega viia ellu tarka diplomaatiat – oskust oma rahvuslikke huve realiseerida viisil, kus ei sattuta ohtlikku konflikti ühegi teise riigiga ning võimekust navigeerida keerulises geopoliitilises reaalsuses sõpru ja liitlasi veenvalt kaasates oma julgeoleku tõhusama kaitsmise nimel," rääkis riigikogu väliskomisjoni esimees.

Mihkelson tõi ka esile, et koroonakriis ja sellega kaasnenud liikumispiirangud on muutnud raskemaks Eesti kui väikeriigi välissuhtluse. Ta küsis sellega seoses, kas ei tasuks kaaluda diplomaatide vaktsineerimist eelisjärjekorras: "Juba tavaoludes on meil oma häält keeruline kuuldavaks teha ja suurriikide tähelepanu võita, mis siis veel nüüd. Samas pole rahvusvaheline dünaamika seiskunud. Eesti seisukohti tuleb pidevalt levitada ja meie huvisid kaitsta. Kas poleks mitte asjakohane siiski üleriigilises vaktsineerimiskavas mõelda ka eesliini diplomaatide kaitsesüstimisele, et võimaldada Eestile eluliselt olulise välissuhtlemise kiiremat taastamist."

Rääkides suhetest Venemaaga rõhutas Mihkelson vajadust, et lääneriigid teeksid kiiresti ühise Venemaa poliitika auditi ja töötaksid välja strateegia, mis võimaldaks meil oma põhimõtetest taganemata jahutada kasvanud pingeid. "Seejuures on väga oluline atlandiüleste suhete tugevdamine, et vältida liitlaste omavahelisi lahkhelisid mõjusa poliitika kujundamisel. Me ei tohi unustada, et mida halvemad on Vene-Lääne suhted, seda keerulisem on ka meie julgeolekukeskkond," tõdes väliskomisjoni esimees.

"Eesti välispoliitiline võimekus liitlastega koostöös Venemaa poliitikat kujundada on seda edukam, mida paremini on meil endil suhted idapoolse naaberriigiga läbi mõeldud. See agenda on palju laiem kui üksnes heidutustasand, hõlmates küsimused piiriülestest ühisprojektidest senini ratifitseerimist ootava piirilepinguni. Eesti huvides on töötada koos liitlastega selle nimel, et meie suhted Venemaaga rajaneksid heanaaberlikkuse põhimõttele," rääkis Mihkelson.

Järjekindlusetus kahjustab Eesti huve

Väliskomisjoni esimees rõhutas järjepideva välispoliitika tähtsust.

"Ma ei saa nõus olla [eelmise valitsuse välisministri] Urmas Reinsalu seisukohaga, et kui igal valimisel on mõju meie välispoliitikale. Pidevalt muutudes muutume ärplevaks ja meie hääl muutub meie liitlaste jaoks ebaselgeks. Meile on ju edu toonud see, et oleme suutnud hoida ühte väärtuspõhist käitumisjoont," rääkis Mihkelson.