Politsei: traagilise lõpuga naabrite tülid on harukordsed ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ERR

Sellise lõpuga tülid naabrite vahel nagu oli tänavu jaanuari alguses, kus 80-aastane mees lasi Lasnamäel surnuks oma ülemise korruse naabri, 36-aastase naise, on harukordsed, kinnitas politsei- ja piirivalveameti vanemkorrakaitseametnik Margarita Ingel.

ETV saade "Suud puhtaks" arutles sel nädalal, miks naabrid omavahel tülli lähevad ning kuidas konflikte lahendada.

Margarita Ingel ütles, et politsei saab naabrite tülide kohta teateid iga päev. Niisugused tülid, kus naabrid kasutavad üksteise vastu relvi nagu juhtus aasta alguses Tallinnas Ümera tänaval, ei ole tavalised.

"Lasnamäe lugu on pretsedent. See ei ole loogiline jätk või lõpp ühele konfliktile. See on harukordne. Pigem on selliseid juhtumeid olematu arv," kinnitas Ingel.

Politseinik rääkis, et peamiselt on naabrite tülidega seotud väljakutsed tingitud öörahu rikkumisest.

Ta tõdes, et tegelikult võivad konfliktid tekkida tühistest asjadest, näiteks tülid parkimiskohtade pärast. Ingli sõnul on tendents, et inimesed ei proovi omavahel tülisid ise lahendada, vaid kutsuvad kohe kellegi seda enda eest tegema.

"See on üks probleemkohti, kuidas tülid tekivad - inimesed ei taha konstruktiivset dialoogi pidada üksteisega.," ütles ta.

Kohtunik Anu Uritam ütles, et Harju maakohtus on aastas umbes 300 vaidlust, mida võib liigitada naabrite vaheliseks vaidluseks. Ta tõdes, et mõne viimase aasta jooksul on selliste kohtuasjade arv kasvanud.

Uritam rääkis, et kriminaalasjade kõrval on pere ja naabrite vahelised vaidlused kohtunikule inimlikult kõige keerulisemad lahendada.

"Mingil põhjusel on nende inimeste konfliktid, kes on üksteisele lähedased, ükskõik, kas nad on seotud korterelamu või perekonnaga, tihtipeale eskaleerunud kohtusse jõudmise ajaks juba sellisel määral, et nende lepitamine võib olla päris keeruline. Kuigi see on kohtu ülesanne. Aga kahetsusväärne on näha inimesi, kes keelduvad kompromissi, kokkuleppe sõlmimisest selle ettekäändega, et ma tahan õiglust. Aga keeruline on seletada inimesele, et õiglus küll, aga te peate selle naabriga koos edasi elama ju, võib-olla üksteist aitama," selgitas Uritam.

Advokaadibüroo TRINITI vandeadvokaat Anna Liiv selgitas, et advokaadid suunavad tülitsevaid kliente pigem kohtuvälist lahendust leidma. Kohtuvaidluste arv on tema hinnangul aga kasvanud sellepärast, et kohtumenetlused on inimestele paremini kättesaadavaks saanud ning odavamaks muutunud. Samuti on tema hinnangul kasvanud inimeste tahtmine on õiglust kohtus taga ajada.

Marienthali kliiniku psühholoog Kristjan Kask märkis, et linnastumise oludes on inimesed hakanud üha tihedamalt koos elama ning mida rohkem on naabreid, seda tõenäolisem on ka see, et kõik omavahel kokku ei sobi.

Ta lisas, et kohus on üks võimalus konflikti lahendada, kui naabrite tüli eskaleerub ning üksteisega ei saa enam suheldudki.

Eesti Külaliikumine Kodukant juht Ivika Nõgel ütles, et tema hinnangul taandub suurem osa tülisid väärtuskonfliktile. "Tülitsetakse justkui millegi üle, aga tegelikult on seal taga erinev arusaam sellest, mis on õige, mis vale," sõnas Nõgel, kelle spetsiifika on kogukondade suhtluse jälgimine.

"Reeglina seal taga on mingi huvide kahjustamine ja kumbki osapool näeb asju väga erinevalt. /.../ Kuni seal taga on mõlema väärtushinnangud, siis on võimalik konflikti lahendada, kui osapooled teineteist ära kuulavad," lisas ta.

Lahendus on kompromissides

Saatekülalised leidsid, et naabrite tülide lahendus peitub suhtluses ning kompromissides.

Anna Liiv ütles, et kompromiss tähendab vastastikuste järeleandmiste tegemist. See omakorda tähendab, et vaidlevad osapooled on leidnud rahu, olnud saavutatud tingimustega nõus.

"Ja võib-olla ongi pärast lihtsam naabrile koridoris otsa vaadata ja tere öelda. Jääb ära see kibestumus, et tema võitis, mina kaotasin. Ka meie alati soovitame, et leppige kokku," lisas ta.

Sotsiaalkindlustusameti taastava õiguse teenuse juht Annegrete Johanson ütles, et tülides on tihtipeale emotsioonid üle pea ning selle sees ei suuda osapooled enam ise selgelt mõelda ja lahendust leida. Siis tasukski Johansoni sõnul leida neutraalne osapool, kes aitab olukorda lahendada.

"Inimesed hästi sageli kipuvad väljendama seda, mida mina tahan, aga seal taustal on see, mida mina vajan ja oluline on lasta neil sellest rääkida, omavahel rääkida ja leida kokkulepe," ütles ta.

Johanson selgitas, et vahendaja ei ütle osapooltele ette, milles nad peaksid kokku leppima, vaid tülitsejad peavad ise selle leidma.

Ka Uritam soovitab neutraalse osapoole kaasamist.

Ingel ütles, et ka politsei soovitab esmalt tülitsejatel omavahel suhelda. "Kui majas on tekkinud konfliktid, siis proovida inimeste kombel rääkida. Kui olukord ei lahene või eskaleerub, siis kindlasti politsei poole pöörduda," ütles ta.

Nõgel ütles, et kui inimeste tasandil on, kuhu tülide puhul pöörduda, siis kogukondade vaheliste konfliktide lahendamiseks tuleks luua samuti selline võimalus. "Kohalikes omavalitsustes võiks tekkida selline oskus, et tuleme ühisele pinnale kokku ja lahendame ära," lisas ta.

Nõgel ütles, et tegelikult kogukondlik liikumine ennetab palju konflikte.

"Kui inimesed käivad regulaarselt koos, rääivad, nad pole küll kõik sõbrad ja on eriarvamusi, aga pidev suhtlemine ja koos tegemine ennetab konflikti ära. /.../ Koostegutsemine on kõige suurem ennetus konfliktidele," rääkis ta.

"Soovitaks kõikidel naabruskondadel, olgu see korrusmaja või kogukond, saada kõigepealt omavahel tuttavaks, kuulata üksteist. Kui osapoolte eesmärk on olukord lahendada, siis on leppida võimalik. Kui käib võimuvõitlus, küsimus on selles, kumb jääb peale, siis ei aita miski," tõdes Nõgel.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: