"Rahva teenrid" arutasid uue valitsuse moodustamise tagamaid
Uues valitsuses on ilmselt Eesti ajaloos kõige rohkem naisi, kuid sinna ei hakka kuuluma paljud Keskerakonna juhtfiguurid, arutlesid Vikerraadio saates "Rahva teenrid" ajakirjanikud Heidit Kaio, Sulev Vedler ja saatejuht Mirko Ojakivi.
Kaio ütles, et uus valitsus hakkab ilmselt kuuluma nägudest ja nimedest, kes on rahvale juba varasemalt tuttavad.
"Eelmisel valitsusel oli palju uusi nägusid, mitte et see paha oleks /---/, aga mulle isiklikult meeldivad valitsused, mis koosnevad inimestest, kellele on antud mandaat valijate poolt. Need inimesed on enamasti riigikogust tulnud," lisas Kaio.
Ta selgitas, et peamised koalitsioonikõneluste läbirääkijad on kaks naist ning potentsiaalselt võiksid ka pooled ministrid uues valitsuses olla naised.
Vedler ütles, et tema meelest mängib rohkem rolli ministrite asjatundlikkus ning tema hinnangul võiksid ka kõik ministrid naised olla, sest sugu pole kõige olulisem näitaja.
Ojakivi ütles, et kui uue valitsuse osas on poliitanalüüsi tehtud, tuuakse enamasti välja kaks asja: Eesti saab esimese naispeaministri ning valitsusse ei kuulu enam EKRE. Ta küsis, kas see Kaja Kallase suhtes ebaaus pole, et valitsuse moodustamise ümber räägitakse peamiselt kahest eelmainitud teemast.
"Me peame kuidagi tunnistama endale seda, et paraku, kui me teadlikult ei lähene sellele sooküsimusele, siis see kuidagi alateadlikult või iseenesest ei lahene," ütles Kaio.
Vedler tõi võrdluseks ka Kamala Harrise ja Barack Obama, kes on USA ajaloos esimesed mustanahalised, kes nii kõrgetele ametipositsioonidele valitud on.
"Sellistele asjadele pööratakse siiski tähelepanu, sest tegemist on esmakordse asjaga," lisas ta.
Ojakivi arvas, et sooküsimus ei ole Eesti kontekstis niivõrd fundamentaalne.
"Kui räägime valitsuse moodustamisest, ministrikohtade jaotamisest, pigem on ühiskonna eeldus see, et saaksime toimima valituse, kus on targad inimesed, kus ei oleks harimatuid inimesi, kitsarinnalisi inimesi, korruptante, pätte," sõnas ta.
Ojakivi ütles, et tema hinnangul on kogu üldine diskussioon läinud korruptsiooniteemade peale. Ning ühtlasi võib see saada ka valitsusele saatuslikuks.
"See, et valitsus algab sellisest skandaalist, ei tähenda, et ta peab jätkama sellises skandaalis ja ka lõpetama. Hoopis vastupidi," arvas Vedler.
Ta lisas et Keskerakond pole veel üheski kuriteos süüdi mõistetud ning Eestis kehtib süütuse presumptsioon. Samas ütles Vedler, et Mihhail Korb on aga oma erakonda alt vedanud ning järjekordse rahastamisskandaali kaasa toonud.
Kaio ütles, et Harri Tiido võttis 1990. aastate keskpaigas kasutusele väljendi "normaalne korruptsioon" ning praegu ei tohiks lasta enam sel mõistel ühiskonnas domineerida.
Ta lisas, et Mailis Reps on aga praegu õigesti käitunud. "Reps poliitiliselt võidab sellest käigust, et ta praegu valitsusse ei lähe," sõnas ta.
Vedler ütles, et seevastu ei ole uues valitsuses ei Repsi, Jüri Ratast ega ilmselt ka mitte Kadri Simsonit. See tõstatab aga küsimuse, kus hakatakse tegema kõige olulisemaid otuseid.
Ojakivi tõi välja, et ka praeguses koalitsioonis oli Helir-Valdor Seeder Isamaa juht, kuid ministripositsioonil ta ei töötanud. Ta sõnas, et eristada tuleb omavahel valitsuse istungeid ja kabinetiistungeid, millest viimasel võetakse vastu otsuseid, kuid enne nende avalikustamist peavad need ka valitsuse istungi protokollist läbi käima.
Muu hulgas tuli saates juttu ka Tartu aukodanike valimisest ja vastuoludest Neinar Seli esitamisega.
Toimetaja: Grete-Liina Roosve