"Rahva teenrid": eliitvaktsineerimine vajanuks avalikku kokkulepet

Foto: (Foto: ERR)

Ajakirjanikud Mirko Ojakivi, Martin Šmutov ja Neeme Korv arutlesid Vikerraadio saates "Rahva teenrid" niinimetatud eliitvaktsineerimise teemat ja leidsid, et selle kohta oleks vaja olnud ühiskondlikku kokkulepet.

Mirko Ojakivi loetles juhtumeid, kus tippametnik on saanud koroonavaktsiinidoosi järjekorra väliselt.

Valga haigla nõukogu otsustas kolmapäeval kutsuda ametist tagasi haigla juhi Margus Ulsti, kes pakkus kaaslastele Rotary klubist järjekorravälist vaktsineerimist COVID-19 vastu.

Kolmapäeval kirjutas Eesti Päevaleht, et sotsiaalministeeriumi kantsler ja Põhja-Eesti regionaalhaigla nõukogu liige Marika Priske sai väljaspool järjekorda vaktsiinidoosi jaanuari alguses.

Vaktsiini on pakkunud oma nõukogu liikmetele lisaks PERH-ile ka Rakvere haigla.

Lisaks sai Ida-Viru keskhaiglas järjekorravälise vaktsiinidoosi peagi Eestist lahkuv Venemaa peakonsul Narvas Juri Gribkov.

"Saabunud on ka nüüd inimesed, kes õigustavad sellist tegevust, öeldakse, et õigeid inimesi vaktsineeritakse. Selles osas tuleb kohe üheselt välja öelda, et see on selline Nõukogude mentaliteet, et on olemas eliit, kelle jaoks kusagil on varustusbaasis olemas banaanid ja teksapüksid ja kuna kogu rahvale neid ei jagu, siis jagugu neid ühiskonna kõige helgematele peadele ja võimuesindajatele," kommeneeris Ojakivi.

Martin Šmutovi sõnul oleks võinud valitsuse liikmed ja tippametnikud olla samuti vaktsineerimisnimekirjas esindatud, aga selleks oleks pidanud seda ka avalikult kommunikeerima.
"Kui tehti kokkulepe, et kuidas vaktsineeritakse, siis sellest ei saa enam kõrvale minna. See hakkab mõrandama usaldust nendesamade tippametnike kui ka kõigi teiste vastu," sõnas Šmutov.
"Kui kokkulepe oleks alguses olnud, et peaminister, ministrid ja tippametnikud vaktsineeritakse esimeste seas ära, et riik toimiks, siis ei ole küsimust. Aga kui kokkulepe on teistsugune, siis sinna ei saa vahele minna ja needsamad tippametnikud võiks seda esimesena mõista," lisas ta.
Neeme Korvi sõnul ongi suur osa selles teemas kommunikatsioonil. "Tihtipeale ma ei ole seda meelt, et kõike saab lahendada kommunikatsiooniga, siis antud juhul see oleks kommunikatsiooniga lahendatav," laususu Korv.
Ojakivi ütles, et ta nõustub sellega, et vaktsineeritud presidendist, ministritest ja riigikogu liikmetest on rohkem kasu kui vaktsineerimata ja pidevalt isolatsioonis viibivatest ametiisikutest. "Aga siis see peakski olema kirjas vaktsineerimiskavas, seda ei peaks häbenema. Peaks ütlema, et see on meie valik, võtma vastu selle rahva pahameele," sõnas Ojakivi.
Ojakivi lisas küll, et tippametnike vaktsineerimine saaks tema hinnangul toimuda alles pärast meditsiinitöötajate, pääste- ja politseitöötajate vaktsineerimist.
Šmutovi hinnangul enam seda korraldus muuta ei ole võimalik. "Nüüd, kui sa seda muutma hakkad, on see kommunikatsiooni mõttes katastroof.
Ojakivi sõnul tõstatab see aga siiksi küsimuse vakstsiinide võimalikust raiskuminemisest. "Kui ühel hetkel see kandev raskus saabub perearstidele ja neil silme ees on olukord, kus päevalõpuks võib raisku minna mitmeid doose vaktsiini, aga vaktsineeritavaid tollel päeval pole, siis kas perearst peaks läbi helistama oma isikliku mobiiltelefoniraamatu, otsima sõpru ja tuttavaid või tuleks välja valida vaktsineeritavad oma nimistust või kas peaks selle eelvaliku tegema terviseamet?" küsis ta.

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: