"Ei see mõte pole meeltmööda. Ja see on täiesti vale mõttekäik minuga seoses. Kui sa oled olnud üheksa aastat täitevvõimu juht ja andnud endast kõik, siis pärast seda taotleda veel esindusfunktsiooni positsiooni, oleks ülearune. Ja seda ma ei soovi. Minu nimega ei maksa selles kontesktis üldse spekluleerida," rääkis Ansip teisipäeval "Vikerhommikus".

Küsimusele, kas 51-aastane Kersti Kaljulaid võiks pärast presidendiametist lahkumist siirduda poliitikasse, vastas Ansip, et see oleks täiesti aktsepteeritav valik.

"Inimene ei pea pärast presidendiametit pensionile jääma ja hakakma ootama, millal tema maine teekond otsa saab. Ta ei pea otsima ilmtingimata väljundit ka väljapool Eestit. Ta võib ka aktiivne Eestis olla - see on täiesti aktsepteeritav."

Rääkides uuest, Kaja Kallase juhitavast valitsusest, jagus Ansipil vaid kiidusõnu ja ta ütles, et valitsusvahetus on positiivselt vastu võetud ka Euroopas.

"See paistab kaugele välja, et Eestis on uus nooruslik valitsus, kes vaatab tulevikku ja on avatud ilmavaatega. Ma ei saa nendest eestlastest aru, kes siin Brüsselis ütlevad, et neilt pole kunagi küsitud, mis Eestis toimub? Minu käest on seda palju küsitud. Naeratavad naisministrid on väga tugev sõnum väljapoole. See on suur erinevus eelmise tigeda valitsusega, kes solvas oma inimesi ja meie liitlasi," sõnas Ansip ja lisas, et ta usub, et see märgiline erinevus aitab mõne aja pärast tuua Eestisse ka välisinvesteeringuid.

Küsimusele, kas kunagi tuleks kõne alla ka erinevaid äärmusi ühendava Reformierakonna ja EKRE ühine valitsus, vastas Ansip, et ta ei usu seda.

"Esiteks ma ei pea Reformierakonda äärmuslikuks. Meil on selged seisukohad, aga meid EKRE-ga võrrelda, see pole võimalik. Poliitiline kultuur ja kultuuritus on täiesti erinevad. Seda koalitsiooni ei kujuta ma ette ei praegu ega ka tulevikus," sõnas Ansip.

Rääkides viimasel ajal palju poleemikat tekitanud vihakõneseadusest ütles Ansip, et selle vastuvõtmiseks on Eestil kohustus, aga selle direktiivi peaks üle võtma konservatiivselt.

"Vihakõneseadus on eelkõige vaenukõne seadus. Selle vastuvõtmiseks on meil kohustus, sest oleme nõus olnud, et vaenukõne peab olema kriminaliseeritud. See sündis ammu, kui mina olin veel peaminister, kas 2010. või 2012. aastal."

Ansip lisas, et Euroopa Liidu liikmetest on selle direktiivi oma seadusandlusesse üle võtnud kõik riigid, välja arvatud Eesti ja Rumeenia.

"Kui keegi ütleb, et see regulatsioon tähendab, et vihane kõne pole lubatud, siis on see ilmselge liialdus. Neist riikidest, kes on selle vastu võtnud, pole ju keegi sõnavabadusest loobunud. Põhjamaad on ajakirjandusvabaduse pingerea tipus, kuigi on selle vastu võtnud."

Ansip lisas, et rohkem tuleks selgitada, milleks see säte tegelikult on mõeldud. "Sel on üldpereventiivne mõte. Ennetav toime peaks olema sel sättel. Ja me peaksime selle direktiivi üle võtma konservatiivselt. Mitte laiendama seda naabrimehe solvamisele või sõnavabaduse kitsendamisele."

Rääkides Covid-19 kriisist ütles Ansip, et tema usub, et normaalne elu taastub õige pea ja selle võti on vaktsineerimine ja selle tempo.

"Praegune valitsus on vaktsineerimise temaatika tõsiselt kätte võtnud ja Eesti ei ole enam viimaste riikide hulgas Euroopas ja maailmas, vaid juba üsna eesotsas. Vahepealne kaos oli lubamatu. Vaktsineerida tuleks suurem osa elanikkkonnast ja siis hakkavad probleemid lahenema."