Nädalane nakatumiste kasv on 22 protsenti. Ülejäänud meie regiooni riikidest on sama suure nakatumiste tempoga üksnes Soome, kuid Eesti üldolukord on oluliselt kehvem - oleme EL-is nakatumisnäidu suuruselt teine riik.

"Liidriks tõusta pole keeruline, kui nakatumine jätkuma samal tasemel," kommenteeris Eesti olukorda terviseameti peadirektor Üllar Lanno.

Nakkuse levik on kõige suurem Harjumaal. Kohalikest omavalitsustest juhib nakatumistabelit Maardu 3237-ga (nakatunuid 100 000 elaniku kohta kahe nädala jooksul).

Kiiret nakatumise tõusu on teinud ka Saaremaa, kus nakatumisnäit on 1260.

Terviseamet peaks rahuldavaks nakatumisnäitu alla 500, ent praegu on see 11 maakonnas üle 500.

Praeguse trendi jätkudes võib Eesti nakatumisnäit jõuda kahe-kolme nädalaga 2000 piirile.

Kiireim on nakatumiste kasv praegu vanuses 10-29, rohkem nakatuvad poisid. Ka vanuses 30-39 on nakatumise levik kiire. Üksnes alla 10-aastaste ja üle 80-aastaste seas on nakatumised vähenenud.

Domineerivad töökohakolded (35 kollet), sama palju on ka koolide ja lasteaedade koldeid. Hooldekodukollete hulk on vähenenud, nende elanike nakatumine on langustrendis olnud alates aasta algusest. Surmade hulk hooldekodudes pole samas vähenenud.

Õdede-arstide haigestumine on alates vaktsineerimiste algusest märgatavalt langenud. Hoolduspersonali nakatumises aga erilist muutust pole. Samas on ka hooldajate huvi vaktsineerimise vastu olnud kõige tagasihoidlikum.

Tervise- ja tööminister Tanel Kiik ütles, et uued, rangemad piirangud on möödapääsmatud, need otsustatakse neljapäeval ja need puudutavad kogu märtsikuud. Uued piirangud tehakse teatavaks neljapäeval.

"Tuleb olla suhteliselt range ja ettevaatlik. Loodetavasti saame aprillis-mais juba piiranguid leevendada," ütles Kiik. "Vaktsiinimahud tõusevad alles kevade-suve jooksul piisavaks. Sügisel saaks vaktsiin juba tagada rahvatervise kaitse."

Minister ütles ka, et viiruse levikul ei saa lootma jääda vaktsiinidele, sest vaktsineerimise tempo pole nii kiire, kui viiruse peatamiseks vajalik oleks. Kui nädala lõpuks saab esimese doosiga vaktsineeritud viis-kuus protsenti elanikkonnast, siis ülejäänud 94 protsenti on ikkagi kaitseta. Enne kevadkuid pole ka piisavas koguses vaktsiini loota, et kaitsta kogu riskirühma ja tagada tööealise elanikkonnaga seotud toimepidevus.

"Ükski riik, kes on saanud Euroopa Liidus viiruse kontrolli alla, pole saanud seda mitte vaktsiinide abil, vaid piirangutega. On pandud valeootused, et vaktsiin viirust kiiresti ohjata," ütles Kiik.

Praegu on käsil õpetajaskonna vaktsineerimine. Üle 70-aastased pedagoogid, keda ei saa AstraZeneca vaktsiiniga vaktsineerida, peavad pöörduma oma perearsti poole, kes neile riskirühma vaktsiini võimaldavad.

Kaks kolmandikku vaktsineerimisega nõustund koolitöötajaist saab ministri sõnul vaktsineeritud nädala lõpuks.

Ka 15 hooldekodu vaktsineerimine seisab vaktsiini puuduse taga. Nende vaktsineerimiseni on lootus jõuda märtsi teisel nädalal, ent see sõltub vaktsiinitarnetest.

"Liigume sellises tempos, et oleme jõudnud 20 protseni hõlmatuseni üle 80-aastaste vanuserühmas. See on kõige prioriteetsem grupp, et vähendada raskelt haigestumist ja suremist," kommenteeris haigekassa esmatasandi teenuste osakonna juhataja Külli Friedemann.

Lisaks vähendati vaktsiinitarneid perearsti kohta, sest vaktsiini on liiga vähe saada ja olemasolevat tuleb säästa esimese doosi saanute teiseks doosiks - see aeg jõuab nüüd paljudel kätte.

Riskirühma on arvestatud 369 000 inimest, kellest 9,6 protsenti on esimese doosiga nüüdseks vaktsineeritud.