Koroona-aasta tõi Tallinkile hiigelkahjumi
Tallink Grupi puhaskahjum ulatus möödunud aastal reisipiirangute ja eriolukorra taustal 108,3 miljoni euroni, veel aasta varem teenis firma ligi 50 miljonit eurot kasumit. Laevafirma käive kukkus aastaga 53 protsenti 443 miljonile eurole.
Kulumieelne ärikasum (EBITDA) langes kaheksale miljonile eurole, aasta varem oli see 171,1 miljonit eurot.
Laevafirma reisijate arv langes koroonakriisi tõttu aastaga 62 protsenti, veetud kaubaveoühikute arv vähenes 5,2 protsenti ja laevareiside arv vähenes 20 protsenti.
Tallinna börsi avatunnil tehti Tallink Grupi aktsiaga 239 tehingut mahus 143 000 eurot, aktsia hind langes lühikese ajaga 1,2 protsenti. Selline oli esialgne reaktsioon ettevõtte majandusaasta tulemustele. Tallinki kahjum on suurim, mida üks Eesti ettevõte on eales teatanud.
"Meie jaoks ei olnud see midagi üllatavat, kui ikkagi eelmise aasta märtsis sisuliselt väga mitmed laevad jäid seisma, seisavad tänaseni. Reisimisel on olnud väga palju erinevaid piiranguid. Tallinki vara maht ja väärtus ei ole oluliselt langenud. Aktsionäride vara on kaitstud," kommenteeris ettevõtte juht Paavo Nõgene.
Nõgese sõnul plaanib laevafirma alustada põhitegevuse mahu suurendamisega teise kvartali keskel. Ettevõte alustab tööd tagasihoidlikult ja ei plaani tänavu avada Stockolmi-Riia laevaliini.
"Eeldatavasti saame sõita Riiast Helsingisse, aga mis liinil, kui mitu laeva ja kuna sõltub sellest, mitu inimest suudame ära vaktsineerida," nentis ta.
Käesoleva aasta fookus on Nõgene sõnul e-kaubanduse arendamisel ja kontaktivaba teenuse pakkumisel, samuti plaanib Tallink jätkata Baltikumis Burger Kingi söögikohtade avamisega. Praeguseks tegutseb kolmes riigis kokku kaheksa Burger Kingi. Samuti märkis Nõgene, et Tallink hoiab silmad lahti täiendavate ärivõimaluste otsimisel.
Pea aasta kestnud reisipiirangute tõttu on möödunud aasta märtsist olnud peatatud ka mitu ettevõtte regulaarliini, nende hulgas Tallinna-Stockholmi, Helsingi-Stockholmi ja Riia-Stockholmi liinid. Samuti olid 2020. aastal erinevatel perioodidel osaliselt lühemalt ja osaliselt pikemalt suletud ettevõtte hotellid.
Vaatamata äärmiselt väljakutserohkele ettevõtluskeskkonnale tegi firma mmullu 100,1 miljoni euro ulatuses investeeringuid. Lõviosa investeeringutest suunati ettevõtte laevastikku, sealhulgas tasuti uue, veeldatud maagaasi (LNG) kütusena kasutava laeva MyStari ehitusprojekti kõik ettemaksu osamaksed.
Väiksemas mahus tehti investeeringuid olemasoleva laevastiku energiatõhususe parandamiseks ja heitmete vähendamiseks. Ühtlasi panustati ka ettevõtte kaubavedude võimekuse suurendamisse täiendava laeva Sailori ostuga.
Et tagada ettevõtte investeerimiskohustuste täitmine ja tegevuse jätkusuutlikkus, oli kontserni tegevuse läbivaks võtmevaldkonnaks terve aasta jooksul läbirääkimine finantsasutustega.
Nõgene sõnul on Tallinki likviidsus tugevalt tagatud, aasta lõpuks oli likviidsuspuhvriks ühtekokku 147,1 miljonit eurot. Kulusid hoiab ettevõte tugevalt kontrolli all.
"Meie varasemad laenupartnerid on Eesti riik läbi Kredexi, Nordic Investment Bank Soome riigi garantiiga. Nii et hetkel meil ei ole vajadust ega plaani hakata kaasama täiendavaid vahendeid. Oleme teinud väga palju tööd kulude kontrolliks, kulude vähendamiseks. Oleme käesoleva aasta alguseks saavutanud täitsa hea baasi. Ehk on võimalik hakata äri taastama maikuust. Me täna ju opereerime ainult Eesti-Soome, Paldiski- Kappelskäri ja Turu-Stockholmi vahel. Kõik kuus pikaliini laeva seisavad - Tallinn-Stockholmi, Helsingi-Stockholm ja Riia-Stockholm. Me oleme otsustanud, et Riia- Stockholmi me sel aastal ei ava," kommenteeris Nõgene.
Ühe likviidsuse tagamise sammuna 2020. aastal ei maksnud ettevõte aktsionäridele dividendi, ning ettevõtte juhatus teeb ettepaneku mitte maksta dividendi ka 2021. aastal.
Toimetaja: Barbara Oja, Merilin Pärli