ERIAL on neljapäeval palunud klientidel allkirjastada ühe dokumendi. Mis selle tähendus on kliendi jaoks? Mis sellest tema jaoks muutub, kui ta sellele alla kirjutab ja mis muutub, kui ta sellele alla ei kirjuta?

Ilmselt tuleb alustada sellest, et see olukord, kuhu ERIAL praegu on sattunud tänu usalduskriisile, kus tal ei ole enam võimalik hoiu-laenuühistuna jätkata, ei ole võimalik võtta uusi hoiuseid, ei ole võimalik anda välja laene, on see nullpunkt, millest me lähtusime. Sellest lähtuvalt oleme teinud terve rea muudatusi. Üks nendest muudatustest ja olulisim on see, et ERIAL, mis oli siiani hoiu-laenuühistu, loobus oma vastavast litsentsist, õigusest finantsteenuseid osutada ja taandus tavaliseks tulundusühistuks.

ERIAL oli tulundusühistu ka siis kui ta oli hoiu-laenuühistu - hoiu-laenuühistu on tulundusühistu üks erivorme. Nüüd, kui me loobusime sellest litsentsist ehk me enam ei ole hoiu-laenuühistu, siis me automaatselt ilma, et me peaksime midagi muutma, uue keha asutama või midagi sellist, muutume tavaliseks tulundusühistuks. Need ülejäänud muudatused, mis on sinna hääletusele pandud, on seotud uue põhikirja versiooni kinnitamisega, nõukogu liikmete tagasikutsumisega ja revisjonikomisjoni tagasikutsumisega.

Ühe punktina on seal ka see, mida siiamaani ERIAL-is peeti kõige sobilikumaks juhtimisvormiks, et mitte üldkoosolek ei teinud kõiki otsuseid, vaid teatud otsused olid edastatud volinikele. Oli 20-liikmeline volikogu ja selle asemel, et üldkogu - see on üle 1700 inimese tänase päeva seisuga - võtaks teatud otsuseid iga kord vastu ja hääletaks, olid volinikud need, kes neid otsuseid tegid.

Kuna ka prokuratuur juhtis meie tähelepanu viimastel kuudel ja on ka meedias tähelepanu juhitud, siis see viis, kuidas me seda asja ajasime, on tegelikult hoiu-laenuühistus täiesti tavaline ja see on täiesti seaduslik, aga kuna heideti ette läbipaistvuse puudust, siis see oli põhiline, miks me otsustasime volikogu tegevuse sellisel kujul ära lõpetada ja laiali saata ja minna tagasi selle juurde, et kui me võtame vastu olulisi otsuseid, siis nii nagu ka sellel korral võtab neid vastu üldkoosolek, mitte enam volinikud. Ja samuti saneerija kinnitamine.

Kui tulla küsimuste juurde tagasi ja küsida, mis muutub inimese jaoks, siis tegelikult me võime öelda, et need otsused on paljuski formaaljuriidilised. Sisuliselt me täna oleme juba tulundusühistu, aga põhikiri on vaja selliselt ära kinnitada.

Kui me oleme tulundusühistu ja meil on rohkem kui 200 liiget, siis meil peab olema seaduse järgi nõukogu. Eelmised kolm nõukogu liiget - kolm inimest peab seal vähemalt olema - soovisid kriisiga seoses oma ametist lahkuda. Aga meil on vaja, et meil oleks kolm liiget, kaks inimest olid puudu ja me leidsime need kaks inimest ja tegime ettepaneku need inimesed sinna kinnitada. Revisjonikomisjoni enam ei ole vaja, kui me ei ole hoiu-laenuühistu, siis piisab järelevalveorganina täiesti nõukogust, mistõttu on seal punkt revisjonikomisjoni lõpetamise kohta.

Nii et tulundusühistu on hoiu-laenuühistu õigusjärglane ja võtab üle kõik tema kohustused ja õigused?

Vastavalt seadusele hoiu-laenuühistu on tulundusühistu. See tähendab seda, et kuni meil oli see litsents ja me saime pakkuda neid finantsteenuseid, oli see tulundusühistu erivorm ja sellest tulenesid täiendavad kitsendused ja kohustused, sest tegemist oli finantsteenusega. See oli ainus asi. Kui see maha võeti, siis tulundusühistu, tema liikmeskond ja kõik need muud asjad, kohustused, õigused jäävad sinna alles. Ta on täpselt seesama organisatsioon, lihtsalt ta teatud oma eriõigustest nüüd loobus.

Teil on hoiustajatega lepingud, nad on vastavalt neile lepingutele hoiustanud raha lootuses saada sealt intresse ja nii edasi. Kas need lepingud jätkuvad samas vaimus? Lähtudes positiivsest stsenaariumist ja see ettevõte jääb jalule, kas siis saavad kliendid ka intressimaksed jätkuvalt edasi kätte või siiski muutub midagi nendes lepingutes?

Lepingud on sellised nagu nad olid, keegi ei ole neid muutnud ja keegi ei ole ka taotlenud nende muutmist. Kliendid võivad olla rahulikud, et kõik lepingud kehtivad täies mahus nii intresside kui ka põhiosa osas.

Küsimus sellest, kas nad saavad kõik selle kätte, on natukene keerulisem ja ilmselt ei ole täna inimest, kes suudaks üheselt ja väga kindlalt vastata, et jah ja 100 protsenti. Aga ma julgen küll täna öelda seda, et vaadates peale majandusnäitajatele, siis me võime öelda, et sellel hetkel, kui ERIAL finantsteenuste pakkumise turul usalduskriisi tõttu lõpetas, olid nii ERIAL-i likviidsus kui ka finantsseis väga head. Meie probleem tekkis sellest, et kui äritegevus tuli lõpetada ja värsket hoiustajate raha ei tulnud enam peale ja samal ajal tekkis sadu ja sadu inimesi, kes ütlesid, et nad tahaksid nüüd erakorraliselt lõpetada, siis see tekitas surve loomulikult. Selles olukorras me tegime otsuse, et kõikide huvide kaitsmiseks tuleb seda teha mõistlikult.

Ja teine küsimus on see, et kui äritegevus ei toimi ja ei tule peale uut hoiustajate raha ja ei anta välja uusi laene, siis ERIAL-i kogu tegevuse loogika on olnud selle raha väljalaenamine kinnisvaraarendusse ja kinnisvaraarendus on selline asi, kus võtab kaks kuni kaks ja pool aastat ühe efekti valmimine. Sellega on ka kursis olnud enamus hoiustajaid.

Nüüd tuleb need asjad lõpuni viia. Kui ERIAL alustas kaks ja pool aastat või täna juba pisut rohkem aega tagasi oma tegevust, siis vaikselt hakkasid need laenud välja minema ja hakati ehitama. Natukene COVID-i kriis eelmisel aastal aeglustas protsesse mõne kuu võrra. Põhimõtteliselt meil eelmise aasta lõpu seisuga oli neli või viis objekti 100 protsenti valmis ja kaheksa objekti 85 protsendi ulatuses valmis.

Nii et tänane vastus küsimusele, kas inimestel on lootust oma raha tagasi saada, tegelikult ongi nüüd see, et me tahame võimalikult ruttu müüa maha need kinnistud, mis on antud meile hüpoteekidena laenude garantiiks. Osa sellest rahast, see on umbes miljon eurot, on see, mis me peame müükidest panema peaaegu valmis objektide lõpuniehitamisse. Sellisel juhul me saame kõik need objektid turuväärtusega müüa, see võtab mingisuguse aja. Esimene neist müükidest toimus selle nädala alguses ja sealt laekus umbes 400 000 eurot. Ja järgmist paari müüki on oodata lähinädalail. Seal on see ainukene garantii.

Ma võin ka rääkida natukene numbritest. ERIAL-i hoiustajate ees on meil kohustusi 16 miljoni euro eest. Sellest 16 miljonist me võlgu täna reaalselt vastavalt lepingutele ehk see osa, mis tulnuks välja maksta kas intresside või põhiosana viimasel kolmel kuul, kui meil on olnud keerulisem periood, on natukene alla 600 000 ehk umbes 560 000 – 570 000 eurot. Kui küsida, kui palju on täna hinnatud ERIAL-i kasuks antud kinnisvara hüpoteekide väärtus, siis see on täna nendel hinnangutel, mis juhatus on teinud, orienteeruvalt 18 miljonit eurot ehk see ületab kõiki ERIAL-i kohustusi. Ainus probleem on see, et mida kauem see periood meil aega võtab, siis tiksuvad juurde üldkulud ja võib-olla ka viivised. See tähendab seda, et mida kiiremini me valmis saame, seda suurem tõenäosus on, et me saame 100 protsenti inimestele välja maksta.

Mõnedel inimestel on terviseprobleemid ja neil on ka kuhjuvad võlad sellepärast, et nad ei saa oma hoiust või intressimakset kätte. Kas terviseprobleemidega on võimalik seda raha kiiremini kätte saada?

Me esitasime saneerimisavalduse ja kui kohus selle lõplikult kinnitab, siis peaks selle peale võimalikult ruttu, aga hiljemalt 60 päeva jooksul tekkima saneerimiskava. Ja ka selle peavad kinnitama nii üldkoosolek ehk liikmed kui ka omalt poolt kohus.

Me lootsime saneerimiskavasse minna võimalikult ruttu sellepärast, et seal oleks kõigile hästi läbipaistvalt ja saneerimisnõustaja kontrolli all võimalik järgida proportsionaalset õiglast väljamakset. Kuna me ei ole veel täna selles protsessis ja me ei tea veel kohtu otsust, kas ja millal me saneerimisse läheme, siis me peame neid otsuseid täna ise vastu võtma ja üritama seda teha nii õiglaselt ja proportsionaalselt kui suudame.

Me ei maksa täna välja kõigile kõike, sest see ei ole võimalik, ja me teeme seda jupikaupa. Viimasel paaril, nüüdseks juba kolmel nädalal oleme välja maksnud juba päris palju, paarisaja tuhande euro suurusjärgus valdavalt intresse. Kuid me alles eile otsustasime, et me hakkame proportsionaalselt välja maksma seda umbes 570 000, mis me hetkeseisuga oleksime pidanud juba inimestele välja maksma viimase kahe-kolme kuu jooksul. Teeme seda võimalikult kiiresti, juba tänasest päevast kindlasti.

Nüüd vastus küsimusele. Meil on laual mitmete inimeste avaldused, kes tahavad saada kiiremas korras suuremaid summasid ja meil on avaldusi inimestelt, kelle väljamakse tähtaeg ei ole veel saabunud. Nad tahavad ennetähtaegselt lõpetada oma hoiust. Siin me oleme suhteliselt resoluutsed, sest me püüame kõikide proportsionaalseid huve kaitsta. Me oleme võtnud selge printsiibi, et kui inimesel on tõesti häda ja see on eluline teda häiriv häda, näiteks on tegu operatsiooniga või muu tervisehädaga, kuhu on vaja rahaliselt sekkuda, mida haigekassa ei kata, siis me oleme lihtsalt palunud selle kohta mõnda dokumenti, mis seda tõendaks. See on alus, millest lähtudes me maksame inimesele tema kogu hoiuse või me ütleme, et me saame teha temaga mingisuguse lepingu, aga need on väga üksikud juhtumid. Lihtsalt sellest, et inimene ütleb, et tal on hädasti raha vaja, me ei saa lähtuda. Siin me oleme suhteliselt jäigad ja proportsionaalsed.

Ja see, mida te olete otsustanud välja maksta, on intressid siis eelkõige?

Praeguse seisuga me oleme maksnud intresse, aga tänasest päevast peale me natukene muudame seda korda ja läheme põhiosa väljamaksmise juurde.

Ja kellele te põhiosa maksate välja?

Need on need, kelle kohta ma ütlesin, et meil on 570 000 euro eest kohustusi, mis on juba möödunud. Kõik need inimesed, kelle tähtajad on möödunud, on võrdselt seal nimekirjas ja nendele proportsionaalselt me maksame.

Kui me paari nädala eest rääkisime, siis te ütlesite, et mõnedele inimestele oli siiski intresse vahepeal makstud, mille pärast nemad eriseisuses olid?

Intresse on kõigile püütud maksta. Siin oli see printsiip, et kui me tulime välja selle otsusega, et me seisaku lõpetame ja jõudsime võimaluseni hakata midagi maksma, siis see esimene summa läks osanikele, kellel oli üle tuhandeeurone osalus, välja arvatud Delkona, kes on suurimaid osanikke ühistu liikmete hulgas ja kellega seotud isikute suhtes on ka täna kahtlustused. Nii et kõigile neile maksime, aga sealt edasi oleme maksnud intresse ka teistele välja.

Kas saneerimistaotluses on saneerimisnõustaja välja pakutud? Kes selleks siis saab?

Jaa, on välja pakutud. Aleksei Kisseljov on tema nimi. Oma ametilt on ta vandeaudiitor, valdab nii eesti kui ka vene keelt. See on ERIAL-i poolne pakkumine. Kui kohus selle kinnitab, siis läheme sellega edasi.

Kohus saneerimistaotlust kohe ei kinnitanud, mis puudused seal olid?

Need ei olnud puudused, vaid tehnilised täpsustused, mida kohtunik oma tööks ilmselt vajas. Toon välja kaks põhilist. Me olime oma saneerimistaotluses keskendunud rohkem kogu kontsernile, aga kohus ütles, et teda huvitab rohkem see emaettevõte, mitte kogu kontsern. Teine küsimus, mida kohus palus täpsustada, oli see, et meil olid seal välja toodud kõigi võlausaldajate-hoiustajate nimed, aga kohus palus täpsustada, et seal peavad olema kõikide aadressid ja isikukoodid ehk me peame natukene täiendama seda informatsiooni tehniliselt.