Koroonavoodikohtade arv Eesti haiglates kasvab üle 900

Foto: Mirjam Mäekivi/ERR

Terviseamet tõstis koroonapatsientide haiglakohtade arvu üle Eesti 926 kohani, neist 852 on üldvoodikohad ja 74 intensiivravikohad.

Viimase kahe nädalaga on löögi alla sattunud eeskätt Tallinna haiglad - 71 protsenti kõigist koroonapatsientidest on ravil just terviseameti Põhja regioonis.

"Praegu nakatumise hulk pidurdamatult kasvab. Isegi eneseisolatsioonis olijate hulk kasvab iga nädalaga 50 protsenti," ütles terviseameti peadirektor Üllar Lanno.

Ei tervise- ja tööminister Tanel Kiik ega ka perearstide seltsi juht dr Karmen Joller ei nõustu peremeditsiini professori dr Ruth Kalda hinnanguga, et umbes pooled koroonaproovid näitavad jääkpositiivsust ehk need positiivse testi andnud on haiguse juba läbi põdenud ega ole enam nakkavad, mistõttu on nihkes ka lähikontaktsete kaardistus.

"Jääkpositiivsus ei ole tõenäoline, sest inimene pöördub perearstile ikka sümptomitega. Kindlasti teame, et need PCR-testid on tundlikud, tulemustes võib olla ka jääkpositiivsust, mõni pole ehk haige olnudki, aga haiglaravi numbrid ei valeta. Viimaste nädalate kiire nakatumise tase kajastub haiglanumbrites märtsi esimeses pooles," kommenteeris Kiik.

Ta kinnitas, et masstestimise mahte pole plaanis vähendada, sest see on ainus kindel viis võimalikult palju haigestunuid kindlaks teha, et viiruse levikut pidurdada.

"Perearstid ei suuna testima ilma sümptomiteta inimesi. Päriselt ka on haigust rohkem. Ka haiglavoodite täituvus peegeldab seda," lisas Karmen Joller. "Praegune on pesuehtne haigestumus, mitte pseudohaigestumine."

Joller lisas, et perearstidel on ka oskus küsitluse ja sümptomite abil kindlaks teha, kas inimese testitulemus on positiivne või jääkpositiivne.

Nii Lanno kui ka Kiik jätsid terviseameti pressikonverentsil mulje, et "koroonapealinnas" Maardus, kus nakatumisnäit on üle 3000, on kogu aeg tegutsenud testimispunkt.

"Minu teada on seal mobiiline testimispunkt käimas, igapäevaselt," vastas Lanno ERR-i küsimusele, miks sinna testimispunkti pole korraldatud.

"Eile oli buss, täna on buss," toetas Kiik Lannot, lisades, et võib-olla edasipidi hakkab see seal tegutsema ülepäeva.

Tegelikkuses ilmus mobiilne testimisbuss sinna alles neljapäevast, seega reede lõunaks, mil Lanno ja Kiik pressikonverentsi andsid, oli testimispunkt jõudnud Maardus tegutseda alles 1,5 päeva. Kusjuures üha kerkiva nakatumisnäiduga Maardu linn oli terviseametit selleks ajaks juba mitu nädalat palunud, et neile testimisbuss saadetaks, ent seni tulutult.

Lanno kinnitas ka, et terviseameti ladudes vaktsiine jõude ei seisa - AstraZeneca vaktsiine pole üldse, Pfizer/Moderna vaktsiine on alles üks protsent ning oma aega ootab vaid mõni tuhat Moderna vaktsiini, mis on mõeldud sellega vaktsineeritute teiseks doosiks.

Neljapäeval tehti Eestis senine rekordarv vaktsineerimisi 6547 doosiga. Nüüdseks on ühe doosiga vaktsineeritud 5,4 protsenti Eesti rahvastikust (72 363 inimest) ja kahe doosiga 2,3 protsenti (31 158 inimest). Üle 80-aastastest on vaktsineeritud 21 protsenti.

Meedikute vaktsineeritus on umbes 70 protsenti: arstide vaktsiiniga hõlmatus on umbes 80, õdedel-hooldajatel ja tugipersonalil aga oluliselt väiksem.

Joller pani inimestele südamele, et kui nad saavad kutse vaktsineerimisele, siis nad võtaksid selle igal juhul vastu, sõltumata sellest, mis vaktsiin see on, kuna kõik EL-is müügiloa saanud vaktsiinid on tunnistatud ohutuks ja efektiivseks ning kõik need kaitsevad samavõrd hästi nii väga raskel kujul haiguse läbipõdemise kui ka surma eest.

"Iga inimene on kivikene tammis, mille ehitame ette koroonalainele. Kes saab kutse, minge vaktsineerima," ütles Joller.

Ta toonitas, et kõigi vaktsiinide kõrvaltoimed on sarnased ja kõigi vaktsiinide puhul esineb mingeid kõrvaltoimeid 10-15 protsendil vaktsineeritutest. Enamik neist on väga kerged ja mööduvad päeva-paariga iseenesest.

"Vaktsineeritu ei pea jääma koju, kui ta on olnud lähikontaktne, tal säilib normaalne tööelu; kui on vaja käia välismaal, ei pea ta jääma eneseisolatsiooni," loetles Joller vaktsineerimise lisakasusid.

Ta pareeris ka perearste tabanud kriitikat, miks ei vaktsineerita õhtuti ja nädalalõputi: "Kuni meile tuuakse kolm doosi päevas, mille me jõuame ära manustada oma muu töö kõrvalt tööpäeva jooksul, seni pole vaja seda teha õhtuti või nädalavahetustel."

"Hetkel ei piisa vaktsineerimisest selleks, et pandeemiat ületada. Märtsis on oodata vaktsiini rohkem kui kõigil talvekuudel kokku. Loodame, et tarnegraafikud peavad," ütles Kiik.

Tanel Kiik möönis, et piirangutes on alati ebaõiglust ja subjektiivsust, aga nende eesmärk on vähendada inimeste liikumist ja nakatumise taset. Ta lubas, et piirangute alla jäänud sektoritele laieneb taas töötasutoetus, aga töötukassa nõukogu võttis mõtlemisaega, et järgmiseks nädalaks uute meetmete ettepanekutega konkreetsemalt välja tulla.

Toimetaja: Merilin Pärli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: