Kaja Kallas: piirangute rikkumisele peavad järgnema trahvid

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Kaja Kallas. Autor/allikas: Stenbocki maja.

Minu soov on, et Eesti püsiks kogu koroonaviiruse leviku vältel võimalikult avatuna. Me oleme suutnud olla pikka aega hoolsad, kuid nüüd kui viiruse taandumine ei ole enam kaugel, oleme end lõdvaks lasknud, kirjutab peaminister Kaja Kallas uute koroonapiirangute kehtima hakkamise eel.

Head Eesti inimesed, palun jääge praegu koju. Kes saavad teha kaugtööd, tehke seda. Palun vähendage kontakte. Palun hoidke teistest inimestest eemale. Sest viiruse levik Eestis on ulatuslik ja me peame koos saama selle nakatumiskõvera peatatud. Seda ei saa teha valitsus üksi, sest viirust levitavad ikkagi inimesed ja ainult meie ise saame viiruse leviku peatada.

Märtsis hakkavad kehtima uued piirangud. Mõned ütlevad, et need on liiga karmid, teised jälle, et liiga leebed. Ükskõik kui karmid on piirangud, aga kui inimesed neid ei järgi, siis need ei tööta. Seda oleme näinud ka teistes Euroopa riikides.

Jah, alati on võimalik panna rohkem politseipatrulle järelvalvega tegelema, aga kas me tõesti tahame, et politsei kurjategijate jälitamise asemel tegeleb sellega, et vaadata, kas inimeste vahe on ikka kaks meetrit? Miks me ise seda teha ei või?

Selle viiruse häda on selles, et piirama peavad end noored inimesed selleks, et säästa vanemaid inimesi. Noored inimesed näevad enda ümber haigestumist, kuid see on üldiselt väga kerge. Päevake või paar palavikku, peavalu, aga juba on noor inimene tagasi rivis.

Seetõttu levibki noorte seas arvamus, et piiranguid pole vaja ning neist pole vaja kinni pidada, sest haigus on kergem kui gripp. Nad ei näe neid inimesi, kes vajavad haiglaravi ja kes põevad seda haigust väga raskelt. Lisaks on kõigil piirangutest ja haigusest väsimus ja frustratsioon, mis omakorda suurendab trotsi reegleid järgida.

Minu soov on, et Eesti püsiks kogu koroonaviiruse leviku vältel võimalikult avatuna. Eesti on püsinud võrreldes teiste riikidega üsna avatud. Meil pole komandanditundi, lahti on olnud kohvikud, poed, kinod ja teatrid. Me oleme suutnud olla pikka aega hoolsad, kuid nüüd kui viiruse taandumine ei ole enam kaugel, oleme end lõdvaks lasknud.

Me kõik oleme kuulnud liiga palju lugusid sellest, kuidas poodides, üritustel, mängutubades, meelelahutusasutustes ja spaades lüüakse kehtivatele piirangutele käega. Liiga tihti ei jälgi kliendid ja külastajad koroonareegleid ega nõua nende täitmist ka need, kelle töötasu või ettevõtte tulu sõltub ühiskonna avatuna hoidmisest.

Eelnev pole mingi tunnetuslik üldistus, vaid seda kinnitab püstloodis üles roniv COVID-19 viiruse levik. Koroonaviirus levib kõikjal ja üle kolmandiku inimestest ei oska öelda, kus nad nakatusid. Sellest lähtuvalt otsustasime, et suurendame kontrolli piirangute täitmise üle ja rikkumistele peavad järgnema trahvid.

Kindlasti on palju inimesi ning ettevõtteid, kes on hoolsad, vastutustundlikud ja kannavad piirangutega kaasnevaid kulusid. Ja see tekitabki minus suurimat tuska, sest need, kes nõudeid ei täida, karistavad neid, kes teevad omalt poolt kõik, et ühiskonda lahti hoida.

Pole mingit mõtet arvata, et koroonareeglite eiramisel ei ole tagajärgi. On küll ja need on tõsised – ära jäävad koolitunnid, vaimse tervise probleemid, kaotatud sissetulek ja võimalik sulgumine kodudesse.

Meie eesmärk piirangute kehtestamisel on olnud vältida üleliigset koormust meditsiinisüsteemile ehk siis raskeid haigusjuhte, mis vajavad haiglaravi. Selle pärast oleme eraldanud raha ravimi Remdesiviri ostuks, mis oluliselt leevendab haiguse kulgu ja lühendab haiglas veedetud aega.

Samuti just sel põhjusel oleme esimesena alustanud vaktsineerimist vanemate inimeste ja riskirühmade hulgas, et neid riski alt välja tuua ja seeläbi vähendada neid, kes haiglasse satuvad.

Meie meditsiinisüsteem on hea ja on siiani vastu pidanud. Veel eelmisel nädalal kinnitasid teadusnõukoja liikmed, et suuremates haiglates on täidetud pooled ettenähtud kohtadest ja koormus meditsiinisüsteemile ei ole liiga suur.

Haiglavoodite hulgas olid väikesed haiglad, kus paljud haiged ei olnud toodud haiglasse mitte "covidi tõttu", vaid haigestusid haiglas "covidiga". Nädalaga muutus see, et koormus just põhja regiooni haiglatele kasvas, sest haigestumine põhja regioonis kasvas, aga siin on aga suured haiglad, kus ravitakse ka muid haigusi ja neid haigeid mujale viia ei saa.

Meie nakatumine 100 000 elaniku kohta 14 päeva jooksul on hetkel Euroopa kõrgemaid. Osalesin neljapäeval ja reedel Euroopa Liidu ülemkogul, kus Covidi kriis ja vaktsineerimine olid peamised teemad. Paljude riikide nakatumine on käinud ära tasemel 1000-1500/100000/14p siis, kui meie näitaja oli väga madal. Meie tipp on nüüd, kus teised on saanud nakatumise alla, mistõttu see paistab ebameeldivalt silma.

Haiglavoodis patsientide arv praegusele tasemele hakkas tõusma novembris ja tõusis praegusele platoole detsembri lõpus.

Võib ainult arvata, miks praegused opositsionäärid, aga tollased valitsuse liikmed ei võtnud ette karmimaid piiranguid. Tõenäoliselt just seetõttu, et ka nemad nägid, et selle kriisi ohvrid ei ole mitte ainult koroonaviirusega haigestunud, vaid ka inimesed, kes kaotavad töö, lapsed, kes jäävad hariduseta ning inimesed, kel on vaimse tervise mured. Ning et liiga vara karme piiranguid kehtestades tekitad trotsi inimeste hulgas, kes neid enam järgida ei taha.

Tulles tagasi alguse juurde – märts tuleb raske kuu. Me peame end piirama, et viirus ei jääks piirama meie suve. Palun jääge koju ja hoidke teiste inimestega vahet. Peske käsi ja siseruumides kandke maski.

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: