Töötukassa nõukogu ootab valitsuselt ka laiema abiprogrammi kaalumist
Töötukassa nõukogu esitas valitsusele kaks võimalikku varianti, kuidas hüvitada töötajatele ja ettevõtetele piirangutest põhjustatud kahju. Soodsama variandi puhul aidataks vaid neid, keda piirangud puudutavad otseselt ning see maksaks 20 miljonit eurot kuus. Nõukogu hinnangul tuleks kaaluda ka suuremat abiprogrammi, mis eeldaks lisaraha.
Töötukassa nõukogu otsustas, et kassa vahenditest on võimalik kompenseerida palgakulu nendele ettevõtetele, kelle tegevust märtsi kuu jooksul valitsuse poolt kehtestatud piirangud märkimisväärselt häirivad. See meede sarnaneks jaanuaris Harjumaal ja Ida-Virumaal makstud toetusele.
"See, mida me saime teha, oli reservi piirides sihtida täpsemalt nendele, kes on täna piirangute all ja siin nendele, kes on kannatanud turismivaldkonnas EMTAKi koodide alusel rahas, mis maksaks 20 miljonit," sõnas töötukassa nõukogu esimees Peep Peterson.
Petersoni sõnul on kassa abimeetmete reservis 38 miljonit eurot ja selle toetuse väljamaksmisega alates aprillist probleeme pole. Töötukassa hinnangul võib abivajate hulk olla kitsalt sihitatud meetmest suurem.
"Me panime kõrvale alternatiivse mitteametliku ettepaneku, mis ütleb seda, et tegelikult kui tuleb piiranguid juurde ja see on tõenäoline, et siis rakendada hoopis nö eelmise aasta kevade taolist laiaulatuslikku toetamist, mis jällegi nõuaks lisavahendeid valitsuse poole pealt," rääkis Peterson.
Samuti võib abivajadus kesta vähemalt kaks kuud. Kitsalt sihitatud meetmete rahavajadus kahekordistuks ja kahekuulise laialdase palgahüvitise maksmise summa on veelgi suurem.
"Meie kitsas verisoonis siis vähemalt 40 miljonit, aga suures plaanis 150-200 miljonit," sõnas Peterson.
Valitsus pole veel otsustanud kui suur on toetuste ja lisaraha vajadus. Rahandusminiser Keit Pentus-Rosimannus märkis, et toetusmeetme suurus sõltub sellest, mis mahus piiranguid kehtestatakse.
Küll on juba otsustaud, et valitsuse reservfondist toetatakse inimesi, kellele töötukassa meetmed ei laiene. "See on kokku üheksa miljonit. See on siis nii FIE-d, loovisikud, kui võlaõigusseaduse lepingu alusel kultuuri ja erahuvihariduse ja noortespordi valdkonnas tegutsevad inimesed," rääkis Pentus-Rosimannus.
Toimetaja: Barbara Oja