Politsei saab volitused koroonapiirangute eirajaid karistada

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Politseinik Autor/allikas: Siim Lõvi/ERR

Sotsiaalministeerium esitas kooskõlastamiseks eelnõu, mis annab edaspidi terviseameti kõrval ka politseile õiguse määrata karistusi epideemia ajal kehtestatud piirangute rikkujatele.

"[Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse (NETS) ning teiste seaduste muutmise seaduse] eelnõus sätestatakse, et NETS-i paragrahvides 461 ja 462 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on lisaks terviseametile ka politsei – ja piirivalveamet (PPA)," seisab eelnõu seletuskirjas. Selle kohaselt tekib nüüd võimalus kaasata ka politseid ja teisi korrakaitseasutusi terviseameti ülesannete täitmisesse.

Seni kehtiva NETS-i kohaselt menetleb kõiki seadusest tulenevaid väärtegusid terviseamet.

"Nakkushaiguse epideemilise leviku ajal ei ole võimalik, et terviseamet menetleks kõiki väärtegusid ise. Senise töökorralduse kohaselt kogub politsei- ja piirivalveamet riikliku järelevalve raames andmed rikkumise kohta ning annab need terviseametile edasi väärteomenetluse alustamise otsustamiseks ja menetlemiseks. See on töömahukas ja ei ole tõhus. PPA peab saama kohapeal lahendada lihtsamaid juhtumeid (eelkõige kiirmenetluses) ning määrata rikkujatele karistusi," öeldakse eelnõu seletuskirjas.

Vajadust muuta senist korda, kus maskikandmise järelevalve tegemisel on karistamise õigus ainult terviseametil, on sel nädalal tunnistanud nii peaminister Kaja Kallas (RE) kui ka tervise- ja tööminister Tanel Kiik (KE).

"Järelevalve pool on tõesti praegu läbi terviseameti, kes teeb seda koostöös PPA-ga ametiabi raames, aga on võimalik muuta seadust ka nii, et oleks võimalik anda järelevalvefunktsioon otse PPA-le. See oleks selles vaates kindlasti mõistlikum, kuna PPA on oma ressursilt ja organisatsioonilt terviseametist umbest 20 korda suurem ehk arusaadavalt on neil rohkem nii võimekust kui ka kogemust mistahes avaliku järelevalve teostamisel," rääkis Kiik teisipäeval.

Eelnõu seletuskirjas tuuakse välja ka see, et nakkushaiguse leviku tõkestamise meetme nõuetekohaselt täitmata jätmisel rakendatakse haldussunnivahendeid, ehk sunniraha määramist. Sunniraha suurus on korrakaitseseaduse kohaselt 9600 eurot. "Sunniraha, mille eesmärk on kohustada korralduses kehtestatud nõudeid, meetmeid ja piiranguid järgima ning hoida ära nakkushaiguse levik, võib määrata korduvalt," lisatakse samas.

Kokku muudetakse eelnõuga üheksat erinevat seadust.

Muuhulgas pikendatakse aasta algusest kehtinud haigushüvitise maksmist alates teisest haiguspäevast kuni 2021. aasta lõpuni. "Haiguspäevade varasem hüvitamine võimaldab inimestel juba esimeste (COVID-19) haigussümptomite tekkimisel koju jääda, ilma et nad kaotaksid seetõttu oluliselt oma sissetulekutes," öeldakse eelnõu seletuskirjas. Samasuguse hüvitise õiguse saavad haiguse leviku piiramiseks ka nakatunute lähikontaktseted.

Eelnõu kooskõlastusringile saatnud sotsiaalministeerium palub sellele
kooskõlastused esitada lühendatud tähtaja jooksul - juba 8. märtsiks, et muudatused saaksid jõustuda hiljemalt 1. mail.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: