"Insight": Narva rulapargi projekt tekitab palju küsimusi

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Rulatajad. Autor/allikas: Kris Süld

Narva endise linnapea Aleksei Jevgrafovi otsus rajada linna uus ja kaasaegne rulapark põhjustas rahulolematust nii kohalike elanike kui uute linnavõimude seas. Uus abilinnapea arvab, et projektis tehtud vead võivad ohtu seada kogu juba tehtud töö. "Insight" uuris järele, milles need vead seisnevad.

Jutud Narva ajaloolisse piirkonda rajatavast moodsast rulapargist on linnas liikunud juba alates 2009. aastast. Kaksteist aastat tagasi polnud projekti elluviimine aga linnale taskukohane ja dokumentatsioon jäeti sahtlisse paremaid aegu ootama.

Kahe aasta eest võttis tollane linnapea Aleksei Jevgrafov selle sahtlist välja. Veel aktuaalsemaks muutus pargi rajamise idee pärast kohalike rulatajate pöördumist. Nende sõnul polnud linna 2007. aastal ehitatud rajatis mitte lihtsalt lagunenud - seal puudus isegi tänavavalgustus.

"Läksime ja ütlesime, et meile on vaja valgust, on vaja uut vineeri, sest muidu on võimatu sõita, tingimusi ei ole. Tegime ka ettepaneku ehitada uus rulapark," rääkis kohalik rulataja Vladimir Harlamov.

Uus rulapark pidi tulema vallikraavi, mis kunagi ümbritses Fama bastioni. Esimene eskiis valmis juba 2019. aastal, ent projekti ei suudetud ellu viia. Linna eelarves polnud selleks vahendeid ette nähtud.

"Eskiis telliti lihtsalt selleks, et saada mingi ettekujutus, kuidas seda on võimalik teha. Et mitte alustada projekti kohe suurte rahade ja projekteerimisega, vaid algul vaadata, milline see kujutluspildis olla võiks, kuidas see võiks välja näha," selgitas tollal Narva peaarhitektina töötanud Ivan Sergejev.

Kõnnitee muutus tüliõunaks

Esimene ehitushange korraldati 2020. aasta septembris. Kolm kuud hiljem algasid ehitustööd ja tekkisid esimesed probleemid. Rulapargi territoorium piirneb Vestervalli 11 krundiga, mille esimees avastas, et nende maal on alanud ehitustööd.

"Nägin hommikul kardinaid avades, et meie krundil seisab tara. Me poleks arvanud, et linn trügib võõrale maale," oli Vestervalli 11 korteriühistu esimees Tiia Võhma nördinud.

Projektis oli ette nähtud jalgtee, mida mööda oleks saanud maja territooriumilt rulaparki. Linn olevat saatnud möödunud aasta juunis korteriühistule e-kirja ehituse kooskõlastamiseks, kuid Võhma väitel keegi nõusolekut ei andnud.

Ilmselt läks kiri kuskil internetiavarustes kaduma, ent ametnikud jäid kõigutamatuks: kuna vastust kümne päeva jooksul ei tulnud, loeti projekt kooskõlastatuks. Tuli hakata kompromissi otsima.

 "Nüüdseks oleme saanud linnalt lubaduse, et meie ühistu territooriumile mingit spordiparki ei tule," ütles Võhma.

 Esimene pääsuke

Probleem jalgteega osutus kõigest esimeseks pääsukeseks. Projektiga tutvudes märkas Võhma, et naabermaja Lavretsovi 8 territooriumile ehitatakse metallist piirdeaed, ehkki algselt pidi linna- ja eramaad eraldama tavaline piire.

Ärimees ja Lavretsovi 8 endine omanik Eduard Lennuk selgitas, et tal oli ammu mõte taastada metallist piirdeaed, mis oli seal vanasti olnud. Ostetud olid isegi kõik materjalid, metallnupud ja vajalikud seadmed.

"Kui siia tahetakse midagi teha, miks mitte teha seda normaalsel ajaloolisel kujul, nii nagu see kunagi algselt oli? Seepärast väljendasin projekti kooskõlastamisel kirjalikult mõtet, et ma pole selle piirdeaia vastu, aga palun järgige seda arhitektuuri, mis siin varem oli," ütles Lennuk.

Projekti kooskõlastamise ajal kuulus maa Lennukile ja tema abikaasale Tatjana Lennukile. Tänaseks kuulub kogu territoorium Tatjana Lennukile, kes juhib linnamajandusameti kommunaal- ja ehitusosakonda. Just see osakond teeb objektil ehitusjärelevalvet.

"Mina isiklikult ei ole lubanud Lavretsovi 8 territooriumile midagi ehitada. Eduard Lennuk andis ainult nõusoleku rulapargi rajamiseks, sealhulgas piirdeaia ehitamiseks meie kruntide vahele, ent mitte Lavretsovi 8 eramaale," ütles Tatjana Lennuk.

Kuidas juhtus, et piirdeaed sattus Narva ametniku eramaale, seda ta ei tea, ent usub, et vea tegi rulapargi registreerinud ametnik. Enamgi veel, Tatjana Lennuki väitel ei osalenud ta detailplaneeringus ega kooskõlastanud isiklikult projekti.

"Ma ei saanud midagi öelda ka rulapargi vastu, ehkki projekt mulle ei meeldi, eriti need grillimisplatsid, tribüünid ja muud müratekitavad objektid," selgitas ta.

 Piirdeaeda ei tule

Abilinnapea Sergei Gorlatši sõnul saab piirdeaiast siiski loobuda ja selle eest isegi ei trahvita kedagi. Tema sõnul ei ole Lavretsovi 8 omanike kaebustel mingit seaduslikku alust, seepärast on linnal õigus jätta see aed ehitamata. "Ja me ei ehita seda," lõpetab Gorlatš.

Pargi idee elluviimise eest võidelnud endise linnapea Aleksei Jevgrafovi sõnul olid tekkinud probleemid talle suureks üllatuseks.

"On selge, et kui mingeid töid tehakse eramaal, tuleb need kooskõlastada. Teiseks, ükski eraomanik ei või saada linnalt lisahüvesid linna eelarveliste vahendite arvelt, see on aksioom. Ilmselt tuleb teha ametitele järelepärimine ja välja uurida, kuidas selline olukord võimalikuks sai. Võib-olla on keegi oma kohustusi veidi lohakalt täitnud," selgitas Jevgrafov.

Projekti maksumus tõusis üle miljoni euro

Algselt kavatseti rulapargi rajamisele kulutada 600 000 eurot, ent projekti lõppsummaks jäi 1,13 miljonit eurot. Olukord muutus kardinaalselt, kui riik otsustas eraldada omavalitsustele toetusi eriolukorra tagajärgede leevendamiseks.

Narva ametnikud otsustasid suunata need vahendid rulapargi, loomade varjupaiga ja plastkattega liuvälja rajamisele. Just tänu eraldatud toetusele sai pargi projekt tugeva arengutõuke.

"Rulaparki lisati erinevaid sõiduvõimalusi, pinke, jalgteid, juurdesõiduteid, piknikukohti ja muud," rääkis abilinnapea Sergei Gorlatš.

Vanad tuttavad

Pargi ehitushanke võitis Tartu firma Jaagor Grupp. Möödunud aastal ehitas see firma Narva Kreenholmi gümnaasiumile staadioni. Staadioni ehitamisel oli alltöövõtjaks endisele abilinnapeale Vladimir Kalatšovile kuuluv kohalik firma. Ehkki ametlikult tema firmat rulapargi ehitusalltöövõtjate hulgas ei mainita, on Vladimir Kalatšovi ehitusplatsil korduvalt nähtud.

Narva elanikud mäletavad Kalatšovi seoses kurikuulsa purskkaevuga kultuurimaja Rugodiv ees. Just Kalatšov, kes oli 2004. aastal linnapea asetäitja linnamajanduse alal, ostis Peterburist pumbaseadmed.

Komplekt osutus puudulikuks ning sellele oli vaja detaile juurde osta, kusjuures nende maksumus oli võrdväärne juba kulutatud summaga. Alles pärast seadmete ostmist hakati nende järgi projekti koostama.

Koos projekteerimise, vana purskkaevu lammutamise ja uue paigaldamisega läks kultuurimaja purskkaev maksma ligi 160 000 eurot. Tänaseks on sellest linnas järel ainult mälestused. Objektil omanikujärelevalvet tegev insener Jaan Rooma keeldus "Insightile" selgitamast, mida Vladimir Kalatšov ehitusplatsil teeb.

Lepingu tekst tekitab kahtlusi

Sergei Gorlatši sõnul sõlmiti ehitajatega leping fikseeritud hinnaga. "Andsime allkirja, et me ei muuda projekti maksumust, aga me pole spetsialistid, me ei oska hinnata, mitu kuupmeetrit pinnast tuleb ümber paigutada, ära viia, kohale tuua. See on kahe teraga mõõk ja mulle näib, et oskuslikul kasutamisel teeb see rohkem halba kui head," rääkis Gorlatš.

Ühest küljest tähendab see, et ehitaja saab tehtud tööst sõltumata kätte kogu lepingus nimetatud summa, mis on peaaegu 1,2 miljonit eurot. Teisest küljest kaitseb see tellijat, st linna, kulude ootamatu suurenemise eest.

Gorlatšil tekitab kahtlusi ka lepingu tekst, mida saab lahkhelide tekkimisel mitmeti tõlgendada.

"Olen pidanud nõu juristidega, kes on öelnud, et selliste vaieldavate momentidega ei tõesta me ealeski oma õigust ja et meie kohtuasjad võivad venida aastatepikkuseks. Kuid küsimus on selles, kas me tahame kohut käia või projekti ellu viia. Kui see projekt oleks ainult paberil, siis me alustaksime kohtuvaidlust, aga kogu territoorium on juba pahupidi pööratud ja projekti külmutamine praeguses staadiumis põhjustaks linnaelanikele palju ebamugavusi, seepärast oleme sunnitud projektiga edasi minema," selgitas Narva abilinnapea.

Pole selge, kas ikka peaks ehitama

Park tuleb valmis ehitada, järelikult tuleb konfliktid lahendada rahulikul teel. Ehitamisest loobumine tooks kaasa riigi raha kaotamise ja trahvid, mis tuleb ehitusfirmale maksta linna eelarvest.

Siinkohal tasuks naasta 2019. aastasse, mil valmis pargi esimene eskiis. Sel ajal kutsus tollane linnapea Aleksei Jevgrafov oma kolleege üles ehitama Narva loomade varjupaik ja suur rulapark Tuleviku vallikraavi, viidates asjaolule, et selleks on olemas poliitiline tahe. Ta tegi ettepaneku korraldada sügisel projekteerimishange, et kevadel, mil projektid valmis, alustada rahulikult ehitamist.

"Poliitiline tahe tähendab seda, et tollane linnavolikogu oli valmis selle objekti ehitamise poolt hääletama. Selle asja nimi on poliitiline tahe. Meie teeme ettepaneku, nemad kinnitavad projekti. Ja mina saan aru, et nad on valmis linnavalitsuse algatust toetama," selgitas Aleksei Jevgrafov.

Hämmastaval kombel võtsid linnaelanikud nii rulapargi kui loomade varjupaiga ehituse kohe esimesest päevast negatiivselt vastu. Ent kui ehitusega kevadel algust teha, saaks rulapargi esimese etapi avalda juba selle aasta oktoobriks. Täpselt kohalike valimiste ajaks.

Toimetaja: Grete-Liina Roosve

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: