Keskerakond kerkis Narva poliitilisele horisondile veerand sajandit tagasi. Hiljem üksi linna juhtinud poliitilise partei debüüt ei olnud eriti edukas: oma esimestel kohalikel valimistel 1996. aastal õnnestus neil Narva linnavolikogu 31 kohast saada kõigest kolm. Seejärel rehabiliteerisid keskerakondlased end kiiresti ja saavutasid absoluutse võimu, mille säilitasid linnas kuni 2018. aastani.

Savisaar tuli külla

Keskerakonna Narva piirkonna esimene juht Jelena Valme kuulus aastatel 1993-1996 linnavolikogu ametiühingute fraktsiooni. Valme meenutab, et 1996. aastal tuli fraktsiooni mitteametlikule kohtumisele Edgar Savisaar.

"Mäletan seda kuupäeva täiesti täpselt. See oli 1996. aasta 8. august. Mäletan seda seepärast, et 6. augustil olin saanud 30-aastaseks, mul oli juubel. Saadikud otsustasid mind õnnitleda ja täiesti ootamatult tuli fraktsiooni istungile Edgar Savisaar. Pärast jutuajamist temaga otsustas suurem osa fraktsioonist kandideerida juba Keskerakonna nimekirjas," jutustab Valme.

Oma esimestel valimistel sai Keskerakond Narva linnavolikogus kolm kohta. Kolme aastat pärast, 1999. aastal parandasid keskerakondlased oma tulemust pea viis korda, saades linnavolikogu 31 kohast endale 14. Sellest ajast peale on nad oma tulemusi kohalikel valimistel üksnes parandanud, saades Narva absoluutseteks valitsejateks.

Skandaal ja tapmine mängisid keskerakondlastele trumbid kätte

Keskerakondlastele mängisid trumbid kätte kaks märgilist sündmust: ekslinnapea Raivo Murdi skandaal ja linnavolikogu endise esimehe Anatoli Paali tapmine.

1996. aastal käendas tollane linnapea Raivo Murd linna nimel linnavolikogu teadmata üle 6 000 000 krooni suurust laenu. Eurodeks ümber arvestatuna on see pea 400 000 eurot. Kui Soome firma, keda linn käendas, jäi tasumisega hätta, võttis pank selle raha linna eelarvest. 1997. aastal anti Murd kohtu alla.

Valme sõnul tehti palju tööd ka Raivo Murdi sõlmitud lepinguga 090. "See oli tema Achilleuse kand."

Teine oluline sündmus oli linnavolikogu endise esimehe, Narva Elektrijaamade peadirektori Anatoli Paali tapmine 1999. aastal. Narva endine linnasekretär Ants Liimets, kes juhtis kümneid aastaid linna valimiskomisjoni, usub, et kui Paali poleks tapetud, oleks linna juhitud teistmoodi. "Nii palju kui mina teda mäletan, oli ta algusest peale demokraat," väidab Liimets.

Keskerakond jäi ainsaks tegelikuks jõuks

Liimets meenutab, et sel ajal lagunes Tööpartei, läksid laiali valimisliidud ja pooltühjal poliitilisel areenil kerkis esile Keskerakond. Liimetsa sõnul olid lagunenud poliitiliste liikumiste liikmed sunnitud valima endale uue erakonna ja enamik neist ühines just Keskerakonnaga.

Ent ehkki Keskerakond võitis 1999. aastal linnavolikogus 14 kohta, ei saanud ta veel ainuisikuliselt linna juhtida, seepärast sõlmiti koalitsioonikokkulepe Ühinenud Rahvaerakonna ja ametiühingutega.

Sel ajal Narva aselinnapeaks tõusnud Gennadi Afanasjev ütleb, et Keskerakond töötas inimestega väga osavalt. Kõik ametnikud püüti erakonda võtta ja teha nii, et kogu linna struktuur oleks tegelikult partei rakuke.

Hallide kardinalide ajajärk

Aastatuhande algul ilmus Narva poliitilisele malelauale ärimees Aleksandr Moissejev, kellest hiljem sai Keskerakonna Narva piirkonna juht. Tema ajal muutus linnajuhtimise stiil.

Erakonna juhtimisest selleks ajaks juba taandunud Jelena Valme sõnul kujunes just sel ajal välja tava otsustada linnaelu mõningaid küsimusi teatud kitsas ringis. "Selline suletus, kus puude taga ei nähta metsa ja kõik küsimused otsustatakse kitsas ringis - see ei olnud õige," räägib Valme.

Jelena Valme sõnul andis just tema Aleksandr Moissejevile soovituse erakonda astumiseks. "Ta pakkus vastutasuks välja, et tal on head, usaldusväärsed inimesed, kes saaksid meid majandusküsimustes aidata. See puudutas munitsipaalfirmasid Heakorrastus ja Narva Bussiveod. Ta tutvustas meile oma häid tuttavaid ja töötajaid. Need olid Tarmo Tammiste, kellest hiljem sai linnapea, ja Andrus Tamm, kes sai pärast Keskerakonna Narva piirkonna juhiks," jutustab Valme.

Majandusküsimuste spetsiifiline lahendamine

Need küsimused lahendati üsna spetsiifiliselt. Munitsipaalfirma Narva Bussiveod läks pankrotti ja firmale kesklinnas kuuluv krunt müüdi Leedu firmale kaubanduskeskuse ehitamiseks, mis jäigi ehitamata. Tänavakoristusega tegelev firma Heakorrastus müüdi Ida-Virumaal hästi tuntud Nikolai Ossipenkole.

Sellest ajast algas niinimetatud hallide kardinalide ajajärk, mida saatsid pidevad korruptsiooniskandaalid.

"Kes olid inimesed, keda nimetati hallideks kardinalideks? Tegelikkuses olid need kohaliku omavalitsuse saadikud. Nad töötasid juhtivatel kohtadel, mitte ei olnud inimesed kuskilt kõrvalt. Jah, neil oli autoriteeti. Aga igas ühiskonnas on inimesi, kellel on teatud autoriteet," ütleb Andrus Tamm, kelle arvates polnud tegelikult mingeid halle kardinale olemas.

Vahistamiste aeg

2008. aastal vahistas kaitsepolitsei Aleksandr Moissejevi majanduspolitsei uurijale altkäemaksu andmise eest. 2010. aastal mõistis kohus talle kümme kuud vabadusekaotust.

Tamme sõnul olid nii see kui ka teised vahistamised ootamatud kõigile, sealhulgas erakonna liikmetele. "Kust meie teame, kes millega tegeleb? Me ei ole õiguskaitseorganid ega saa jälgida, mida inimesed teevad."

Pärast Aleksandr Moissejevit sai kohalike keskerakondlaste liidriks linnavolikogu keskfraktsiooni juht Fjodor Ovsjannikov. Ta vahistati 2011. aastal ja mõisteti kuus aastat hiljem süüdi mõjuvõimuga kauplemises.

Tamme sõnul tegid need inimesed oma tööd. "See polnud otseselt poliitilise momendiga seotud. Keegi ju ei arva, et mõni juhatuse liige võib selliste asjadega tegeleda. Me ju ei jälgi inimesi."

Võim rikkuse nimel

Gennadi Afanasjevi arvates oli keskerakondlastel üks ühine huvi - võimule tulla ja rikkaks saada. "Paljude linnavolinike puhul on praegugi näha, et nende elu eesmärk on saada linna struktuurides tulus töökoht."

Andrus Tamm väidab, et töölevõtmisel ei lähtutud parteilisest kuuluvusest, vaid inimese erialastest oskustest.

2015. aastal tõusis kohalike keskerakondlaste etteotsa Aleksei Voronov, kes esmalt lõhkus linnavolikogu keskfraktsiooni, seejärel aga ehitas selle uuesti üles. Ent 2018. aasta augustis muutus olukord Narva poliitilisel areenil järsult. Prokuratuur esitas kaheksale keskfraktsiooni liikmele kahtlustuse korruptsioonivastase seaduse rikkumises.

Massiline väljaastumine Keskerakonnast

"Mäletan, et reede hommikul kell 7.45 helistas mulle Jüri Ratas (Keskerakonna juht ja toonane peaminister - toim.) ja küsis: Andrus, mis saab, kui me need inimesed erakonnast välja heidame? Ütlesin talle, et kahjuks ei jää nad sel juhul Narva volikogu keskfraktsiooni," meenutab Andrus Tamm 2018. aasta lõpu sündmusi.

Siiski kutsus Jüri Ratas oma erakonnakaaslasi avalikult üles peatama uurimise ajaks oma liikmesus volikogus. Oma süütuses veendunud keskerakondlased solvusid ja astusid erakonnast välja. Linnavolikogus loodi fraktsioon Kodulinn Narva eesotsas Aleksei Voronoviga.

Sel ajal juhtis Keskerakonna Narva piirkonda tuntud keskerakondlane Yana Toom.

 "Arvan siiani, et erakonna juhatus tegi tollal suure vea, esitades inimestele ultimaatumi, et nad peavad lahkuma oma kohtadelt veel enne asja lahenemist," meenutab Toom linnavolinike väljaastumist erakonnast.

2019. aastal vahistati Aleksei Voronov süüdistatuna korruptsioonis ja mõisteti hiljem ka süüdi. Pärast tema vahistamist hakkas Kodulinn Narvat juhtima Irina Janovitš.

Janovitš meenutab, et kui Voronov veel fraktsiooni juhtis, tulid saadikud kokku, arutasid olukorda ja otsustasid erakonnast välja astuda.

"Mul oli kahju näha, kuidas lõhuti seda, mida oli aastaid ehitatud," kommenteerib Andrus Tamm narvalaste massilist väljaastumist erakonnast.

Hoolimata sellest, et kahtlustused esitati kõigest kaheksale linnavolinikule, lahkus erakonnast üle 100 inimese.

Yana Toomi väitel tehti seda Voronovi survel. "Näiteks kui erakonnast lahkub juurviljabaasi direktor ja nädala pärast lahkub veel 20 sama baasi töötajat, siis on täiesti selge, kuidas see toimub. Selline surve oli Narvas kahjuks olemas. See oli väga häiriv, sest minu ettekujutuses on erakond mõttekaaslaste ühendus, mitte hierarhiline püramiid."

Linnavolinike suhtes algatatud uurimine ei viinud sisuliselt kuhugi. Kahtlustatavad osutusid süütuks. 2019. aastal algasid pikaleveninud läbirääkimised Keskerakonna juhatuse ja parteitute linnavolinike vahel. Viimased soovisid kuulda Jüri Rataselt avalikke vabandusi ja taotlesid õigusabikulude hüvitamist.

Läbirääkimised venisid

"Kui meiega võttis ühendust Mihhail Korb (tollane Keskerakonna peasekretär - toim.), olime selle üle väga rõõmsad. Võib-olla olime algul veidi teravad, ent hiljem muutus suhtlus päris meeldivaks," meenutab Janovitš läbirääkimiste käiku.

Toomi sõnul on keskerakondlased oma endiste erakonnakaaslastega praegu kompromissile lähemal kui kaks kuud tagasi.

Uus poliitiline reaalsus või kõik läheb vanaviisi

Erakonnaliikmete massilisest lahkumisest hoolimata ei ole Keskerakond Narvast kuhugi kadunud. 2020. aasta lõpus toimus seal tõeliselt ajalooline sündmus: linnavolikokku jäänud keskerakondlased Mihhail Stalnuhhin ja Tarmo Tammiste meelitasid oma poolele osa fraktsiooni Kodulinn Narva parteitutest poliitikutest, sõlmisid opositsiooniga kokkuleppe ning linnapea toolile tõusis esmakordselt Narva ajaloos naine - Katri Raik, kes juhtis linnavolikogus opositsioonilist fraktsiooni Meie Narva.

Janovitši arvates on iga võimupöörde juures peaküsimus muudatused võimus, muudatused juhtimisorganites. Võimupööre tehakse kohtade "õiglaseks" jaotamiseks.

Esimest korda 20 aasta jooksul juhib linna koalitsioon. Kuid probleemid Keskerakonna Narva piirkonnas ei ole siiani lahendatud. Pole välistatud, et tühjale poliitilisele malelauale ilmub uus hall kardinal.

Janovitš usub, et võimupöörde taga - just nii nimetab ta möödunudaastast umbusaldusavaldust nüüd juba endisele linnapeale Aleksei Jevgrafovile ja talle endale - seisab keegi kohalikest ettevõtjatest.