Eesti rahvaarv moodustab Euroopa Liidu elanikkonnast 0,30 protsenti, kuid Eesti on saanud 0,31 protsenti kõigist EL-ile tarnitud vaktsiinidest.

Austria, Tšehhi, Sloveenia, Horvaatia, Läti ja Bulgaaria esitatud ja 9. märtsi seisu kajastava tabeli kohaselt on Euroopa Liidule tarnitud 59 871 090 doosist Eesti saanud 185 025 doosi, mida on 7303 võrra rohkem kui oleks arvutuslikult pidanud saama. Eestile mõeldud dooside arvust on see neli protsenti rohkem.

Eesti saadud vaktsiinidooside arv jääb siiski teiste riikidega võrreldes suhteliselt keskmise lähedale.

Oma rahvaarvuga võrreldes on suhteliselt kõige vähem vaktsiine saanud Läti (61 protsenti vähem kui peaks arvestades elanikkonna suurust), Bulgaaria (-59 protsenti), Horvaatia (-27 protsenti), Tšehhi ( -20 protsenti), Iirimaa ja Itaalia (mõlemad -8 protsenti), Leedu ja Luksemburg (mõlemad -5 protsenti).

Elanikkonna suurust arvestades keskmisest rohkem on vaktsiine saanud Küpros (42 protsenti rohkem kui võiks rahvaarvu põhjal eeldada), Rootsi (+18 protsenti), Taani ja Slovakkia (mõlemad +10 protsenti), Rumeenia (+6 protsenti). Kõrvuti Eestiga on 4 protsenti suhtarvust rohkem vaktsiini saanud ka Holland ja Hispaania.

Viisiku esitatatud tabelist ei selgu, kuidas on arvesse võetud erinevate riikide esitatud tellimuste erinevusi. Euroopa Liidu liikmesriigid saavad koroonavaktsiine vastavalt Euroopa Komisjoni sõlmitud lepingutele vaktsiinitootjatega, kuid riikidele jäi siiski otsustusõigus, millist vaktsiini ja kui palju nad ühistellimuse raames ostavad. Nii panustas näiteks Läti teadaolevalt väga suurelt AstraZeneca vaktsiinile, kuid tellis väga vähe Pfizer-BioNTechi vaktsiini, kuna seda on märksa keerulisem säilitada. Praeguseks on aga Pfizer-BioNTech oma vaktsiini suutnud tarnida oluliselt enam kui AstraZeneca oma vaktsiini.

Austria, Tšehhi, Sloveenia, Horvaatia, Läti ja Bulgaaria kutsusid reedel Euroopa Komisjoni presidendile Ursula von der Leyenile ja Euroopa Ülemkogu alalisele eesistujale Charles Michelile saadetud pöördumises arutama "nii kiiresti kui võimalik" ebavõrdsust koroonavaktsiinide jaotamisel. Micheli kantselei teatas laupäeval, et Euroopa Ülemkogu, kus seda küsimust arutada saab, toimub 25.-26. märtsil.