COVID-19 haigestumise suured numbrid ei ole kellelegi enam üllatuseks ja huvitaval kombel on kõik palju rahulikumad kui eelmisel kevadel, mil kehtis eriolukord ja haigestunuid oli kokku vähem kui praegu kahe päeva jooksul.

Viiruse uute variantide levik võib olla oluliselt laialdasem ja on vaja uuringuid, selgitamaks, kas need võivad kulgeda ka raskemini ja põhjustada rohkem surmasid.

Kuidas hoiduda haigestumisest?

SARS-CoV-2 poolt põhjustatud COVID-19 on peamiselt piiskade vahendusel leviv viirusinfektsioon, mis tähendab enamasti inimeste otsese kontakti vahel levikut. Suure riskiga on väikesed siseruumid, pikem koosveedetud aeg ning suur piiskade tekkimise võimalus, nt laulmine, puhkpillide puhumine, sport.

Kuna COVID-19 võib kulgeda väga raskelt - ja seda mitte alati ainult eakatel, või kaasuvate haigustega inimestel - isegi kuni surmlõppeni, siis on ennetus väga oluline.

Väga kõrge haigestumuse juures, mille puhul on praegu palju nakatunuid just nooremates vanusegruppides, jõuab haiglassegi järjest rohkem nooremaid inimesi. Võime jõuda ühel hetkel meditsiiniliste raskete otsusteni, et kes saab haiglaravi, kes mitte või kes hospitaliseeritakse intensiivravi osakonda.

• Kui võimalik, tee kaugtööd.
• Vähenda oma kontaktid miinimumini, kaitse eakaid.
• Kasuta e-kaubandust.
• Avalikus ruumis kanna maski ning hoia distantsi.
• Pese tihti käsi ja tee käte antiseptikat.
• Lükka pidustused edasi, väldi inimeste kogunemist.
• Kui kutsutakse, mine vaktsineerima! Iga tehtud doos on sammuke lähemale suurema arvu immuunsete inimeste tekkel.

Kodus peaks olema varutud esmased ravimid haigussümptomite leevendamiseks, nt palavikualandaja-valuvaigisti, kurguvalu ja köha ravimid. Nii ei ole vaja lähikontaktsena või juba haigestununa ravimeid otsima minna ja sellega ohustada teisi inimesi. Samuti soovitatakse ju omada teatud toiduvaru, kuigi nüüd on e-kaubandus palju lihtsam.

Kuidas käituda, kui oled olnud haigestunuga lähikontaktis?

Haigestumise laialdase leviku juures võib olla juba keeruline üldse teada, et oled olnud haigestunuga lähikontaktis, aga mõnedel juhtudel on see siiski teada. Lähikontakti järgselt peaksid olema karantiinis, st käituma nii nagu oleksid juba haige.

Miks nii? Viirushaigustele ja ka COVID-19 korral on iseloomulik nakkusohtlikkuse algus isegi kuni kaks ööpäeva enne sümptomitega haigestumist ehk haigeks jäämist. See tähendab, et inimene tunneb ennast täiesti tervelt ja hästi, kuid organism juba eritab viirust.

Tavaliselt on just nimelt enne sümptomite tekke eelne periood kõige nakkusohtlikum. Lisaks sellele võivad eriti lapsed haigust põdeda väga kergelt ega pruugigi üldse haigestumist tunda või lapsevanemad sellest aru saada, seega tuleb juba ettevaatavalt olla karantiinis.

• Püsi kodus või liigu väljas üksi, igasugune füüsiline kontakt inimestega võiks olla olemata.
• Kui leibkonnas on ainult üks inimene lähikontaktne, siis oleks tal hea kogu karantiini perioodiks ennast ülejäänud perest nn isoleerida, et mitte nakatada ülejäänud pereliikmeid.
• Võimalusel püsi eraldi toas, väljaspool seda kanna maski.
• Pese tihti käsi või tee käte antiseptikat ja puhasta hoolikalt pinnad ning vannituba.
• Vältige söömist ühe laua taga ja ärge istuge koos diivanil teleri ees.
• Vältige samal ajal ühise vannitoa kasutamist.
• Oluline on tubade tuulutamine ja võimalusel piisava õhuniiskuse tagamine.

Kuidas käituda, kui oled haigestunud?

Haigeks jäämise korral on samuti oluline vältida kontakti teiste inimestega. Kehtivad samad reeglid nagu karantiinis olles.

Suur osa on ka haiguse sümptomaatilisel ravil. Väga kõrget palavikku kannatama ei pea, alates 38,5 kraadist võib julgelt palavikualandajat võtta. Puhkama peab nii palju, kui keha vajab. Tuba tuleb sageli tuulutada. Kindlasti aitab enesetunde paranemisele kaasa piisav vedeliku tarbimine.

Täiskasvanud keskmine inimene vajab kuni kaks liitrit vedelikku päevas ning kõrge palaviku korral see vajadus suureneb. Ei ole vahet, millist vedelikku tarbitakse, sobib see, mis haigele maitseb.

Kuna COVID-19 haarab kõige enam hingamisteid, on risk viirusliku kopsupõletiku tekkeks. Üks võimalus kuidas hapnikuomastamist parandada, on kõhuli magamine ja ka niisama kõhuli pikutamine. Suur osa kopsudest jääb selja poole ja selili lamades on kopsud rohkem kokku surutud ja gaasivahetus väiksem kui näiteks kõhuli olles, kus kopsude venitatavus parem.

Kõhuli põetust kasutatakse ka intensiivravis ja tavaosakonnas, aga loomulikult sobib see ka kodus rakendamiseks. Mugava asendi leidmiseks võib kasutada patju, ühe saab panna rindkere või kõhu toetamiseks ja teise jala alla näiteks.

Suur osa haigestunuid paraneb ilma igasuguse arsti abita ja see on endiselt nii. Eesti senine kogemus näitab, et umbes seitse protsenti nakatunutest jõuab haiglasse. Millised on märgid raskest haiguskulust?

Millal peaks kindlasti arsti või kiirabiga ühendust võtma?

• Kui eakatel kestab kõrge palavik (üle 38 kraadi) üle kolme päeva või noorematel üle viie päeva. Mõnikord ei taha palavik väga ravimitele alluda, siis on võimalik kasutada ka palavikualandajat regulaarselt – kolm korda päevas või ka kombineerida omavahel erinevaid preparaate (nt paratsetamool ja ibuprofeen. Vaata alati toimeainet mitte ravimi nime!)
• Kui koormustaluvus langeb, näiteks on väga raske tualetis käia, tekib hingeldus või minestus või äärmine väsimus vms. Kui inimene ei suuda päevi voodist välja tulla.
• Kopsukahjustuse märgiks on hingeldus, kui haigestunu hingeldab ilma palavikuta üle 24 korra minutis (seda peab päriselt mõõtma ja lugema ühe minuti jooksul) või ei suuda ta täislauset öelda ilma vahepeal hingamata, tuleks abi kutsuda.
  Hingeldus on märk sellest, et keha peab rohkem vaeva nägema tagamaks veres piisav hapniku sisaldus ja on otsene viide haiguse tõsidusele. Kõrge palavik võib ka hingeldust põhjustada, siis ei ole selle mõõtmine piisav põhjus muretsemiseks.

Dr Pilleriin Soodla töötab Tartu Ülikooli Kliinikumi COVID-19 nakkushaiguste osakonnas, osaleb peaministri teadusnõukoja ning kliinikumi kriisijuhtimismeeskonna töös.