Esmaspäeval tõstsid suuremad kütuse jaemüüjad Eestis diislikütuse hinda kahe sendi võrra ja bensiinil nelja sendi võrra liitri kohta. Tõusvate hindade taga on OPEC+ riikide otsus nafta tootmismahte mitte suurendada, ütles ERR-ile Circle K mootorikütuste müügidirektor Raimo Vahtrik.  

Olerexi kütuste sisseostu- ja logistikajuht Anton Šafrostin märkis, et põhjuseks on nii OPEC-i otsus kui tarbimise kasvu ootus. "Turg eeldas tootmispiirangute leevendamist, OPEC-i riigid otsustasid aga üllatavalt defitsiiti hoida. Hinda hoiab ka ootus, et aasta teises pooles, mil üha suurem osa elanikkonnast saab vaktsineeritud ja avaneb võimalus naasta harjumuspärase juurde, kasvab nii üldine kui ka kütuste tarbimine," lausus ta.

Alexela juhatuse liige Alan Vaht ütles ERR-ile, et viimasel kahel nädalal on bensiini hind maailmaturul tõusnud kaks senti ja diislikütuse hind veidi üle kolme sendi liitri kohta. Eestis hoidis tema sõnul esmaspäevani hinnatõusu tagasi tihe konkurents mootorikütuste jaemüügiturul. Hinnad tanklates jätkavad tõenäoliselt tõusmist.

"Väljavaade on, et esimesel poolaastal püsivad hinnad pigem kõrgel kui madalal." nentis Vaht.  

"Nii täna kui homme on kütuste hinnasuund pigem üles," ütles ka Šafrostin.

Vahtrik märkis, et hindade tõstmist püüti vältida ning loodeti, et maailmaturu hinnad jäävad veebruari tasemel, kuid pärast märtsis toimunud hindade tõusu polnud võimalik tanklates hindu samaks jätta. "Märtsi alguses tegi maailmaturu hinnatase läbi märkimisväärse tõusu – bensiini sisseostuhinnad on tõusnud pea 10 protsenti ja diislil üle viie protsendi," lausus ta

"Kui vähegi on võimalik kütusehinda omahinna tõttu langetada, siis seda esimesel võimalusel ka tehakse," lisas Vahtrik.

Neste pressiesindaja Risto Sülluste ütles, et hindade liikumist on väga keeruline prognoosida. "Bensiin ja diislikütus on valmistoodangud ja need ei liigu alati toornafta hinnakujundusega sünkroonis. Toornafta on viimastel kuudel tõusnud, sest majanduskasv jätkub. Lisaks jätkub vaktsiinide kasutuselevõtt suures osas maailmast, ja see annab analüütikutele usku, et toornafta hinnatõus on pigem jätkuv," lausus ta.

USA ennustab defitsiidi jätkumist, olukord muutub alles teisel poolaastal

Alan Vahti sõnul tähendas OPEC-i riikide üle-eelmise nädala üllatav otsus nafta tootmist mitte suurendada, et maailmas jätkub lähikuudel kütuseturul defitsiit. See tähendab, et kütusehindade tõusu aitab põhjendada globaalsete kütusevarude vähenemine.

"USA andis teada eelmisel nädalal, et neil on varud langenud alla viie aasta keskmise. Veebruari alguses vähenesid USA varud viimase 12 kuu madalaimale tasemele. Ja seda jälgitakse üle maailma aktiivselt, sest USA on maailma suurim kütustarbija, moodustades viiendiku kogu maailma tarbimisest," lausus Vaht.

Eelmisel nädalal teatas USA riiklik energiainfoagentuur (EIA), et globaalne kütuseturg on tänavu esimeses kvartalis defitsiidis 1,2 miljoni barreliga ööpäeva kohta. See moodustab kaks protsenti maailma ööpäevasest naftatarbimisest. Teiseks kvartaliks prognoosis EIA ööpäevaseks defitsiidiks 0,6 miljonit barrelit.

Alavarustatusest tullakse välja EIA hinnangul alles teisel poolaastal, mis tähendab, et senimaani ei lange kütusehinnad ka tanklates, prognoosis Vaht. "See sõltub ka sellest, kas ja millal OPEC otsustab naftat turule juurde tuua. Tahaks loota, et väga palju kõrgemale kütusehinnad ei liigu, aga seda on keeruline praegu öelda," nentis ta.

OPEC-i riigid kogunevad uuesti aprilli alguses.

Samas pole nafta ning mootorikütuste hinnatõus olnud viimase paari kuu nähtus. Šafrostin märkis, et maailma toornafta hinnad on viimase aasta jooksul kordades kasvanud. "Näiteks eelmise aasta aprilliga võrreldes on toornafta ning diislikütuse- ja mootoribensiinihind paisunud lausa kolm korda," lausus ta.

Vaht märkis, et tootmise defitsiidi ajal suurendab survet hindade kerkimiseks ka suuruselt teise naftatarbija, Hiina head majandustulemused.

Kuid Euroopa jätkuv kimpusolek koroonaviiruse levikuga tähendab ka vastupidist survet maailmaturu hindadele.

"Käesoleval nädalal on maailmaturu hinnatõusu pidurdanud uudised võimalikust koroonapandeemia kolmandast lainest Euroopas, vaktsineerimise tempo aeglustumisest seoses vaktsiinitootjate tarneraskustega ning AastraZeneca vaktsiini kasutamise peatamisega osas riikides. Nende tegurite edasisi arenguid teadmata on keeruline lähituleviku hindu prognoosida," lausus Raimo Vahtrik.