X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Eesti teadlane töötas aastaid salaja Hiina sõjaväeluure kasuks

{{1616142180000 | amCalendar}}
Foto: Siim Lõvi /ERR

Harju maakohus mõistis tänavu 2. märtsil kokkuleppemenetluses süüdi ja kolmeks aastaks vangi mereteadlase Tarmo Kõutsi, kes tegutses Hiina sõjaväeluure heaks. Ta on esimene Eesti kodanik, kes on süüdi mõistetud Hiina kasuks spioneerimises pärast taasiseseisvumist.

Tarmo Kõuts (endise kaitseväejuhataja admiral Tarmo Kõutsi nimekaim) töötas Hiina rahvavabastusarmee ühendatud peastaabi luurebüroo kasuks vähemalt kolm aastat ja sai oma töö eest 17 000 eurot, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Ta võeti kinni mullu 9. septembril. Harju maakohtu otsusega mõisteti Kõuts süüdi kahe paragrahvi järgi. Üks on Eesti Vabariigi vastane vandenõu. Selle paragrahvi järgi on viimaste aastate jooksul karistuse saanud mitu inimest.

"Teine paragrahv - Eesti Vabariigi vastu suunatud luuretegevus ja selle toetamine või selles osalemine - on täiesti uus koosseis, mille ka seadusandja kehtestas meil riigivastase kuriteona 2019. aasta jaanuaris. Ja selles kuriteos on süüdi mõistetud seni möödunud aastal üks isik ja siis täna saame kõneleda jõustunud teisest kohtulahendist Tarmo Kõutsi suhtes," lisas riigiprokurör Inna Ombler.

Kõutsil oli nii Eesti riigisaladuse kui ka NATO saladuse luba, kuid saladuste reetmiseni ta ei jõudnud.

Ta on esimene Eesti kodanik, kes luuras just Hiina kasuks.

"Kaitsepolitseiamet on viimastel aastatel rääkinud sellest, et ei ole Venemaa sugugi ainuke riik, kes oma luuramisega Eesti riigi julgeolekut ohustada võib. Ja tõepoolest, see on nüüd esimene kord, kui on saanud see hoiatus ka kohtust kinnituse," ütles kapo büroo juht Harrys Puusepp.

Samuti esimest korda sai karistuse riigivastase tegevuse eest mitte riigiametnik või kaitseväelane, vaid tuntud teadlane. Aastatel 2006 kuni 2014 oli Tarmo Kõuts kaitseministeeriumi teadusnõukogu liige ning aastani 2016 Eesti esindaja NATO teadus- ja tehnoloogiaorganisatsiooni merenduse ekspertkomisjonis.

"See sõnum, et ta on osutunud spiooniks, on äärmiselt ebameeldiv mitmes mõttes ja võib tähendada tagajärgi ka laiemas plaanis. Riigid on ainult nii tugevad, kui tugev on usaldus riigijuhtide ja teadlaste vahel. Ja situatsioonid, kui keegi teadlastest oma informatsiooni müüb kolmandatele osapooltele, õõnestab väga tugevalt seda usaldust," kommenteeris Eesti Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere.

"Küsimus ei ole selles, et me kuidagi peaksime teadlaste peale vaatama halvasti. Lihtsalt oluline on mõista, et antud juhul Hiina luuret kindlasti see valdkond ka huvitab. Ja on vaja teada, et see ei ole juhuslik," ütles Puusepp.

Pool aastat kestnud eeluurimise ajal ei olnud Tarmo Kõutsil kaitsjat, kuigi kohtuotsus tuli, arvestades süüdistuste raskusega, suhteliselt pehme - kolm aastat vangistust ja tulu konfiskeerimine.

Kaitsepolitseiameti büroo juht Harrys Puusepp ütles, et tegu oli kokkuleppemenetlusega, kuid ta ei avaldanud üksikasju.

"Sellistel juhtumitel, kui inimesed ei tule rääkima ise, me saame teada ja suudame tõendada ära, siis kohtus see asi lõpeb niimoodi, et inimene peab olema valmis ka vastutust kandma," lisas Puusepp.

Lisaks Kõutsile on mullu septembrist vahi all ka üks naine, keda prokuratuur süüdistab samade paragrahvide alusel. Tema kriminaalasi on praegu Harju maakohtus pooleli.

Teadlast motiveeris raha

Kapo peadirektori asetäitja Aleksander Toots ütles Eesti Ekspressile, et Kõuts töötas hiinlaste kasuks täiesti teadlikult ning teda motiveerisid selleks "traditsioonilised inimlikud nõrkused" ehk raha.

Riigiprokurör Inna Ombler lausus Ekspressile, et Kõuts teenis oma salajase töö eest 17 000 eurot, mis kohtuotsuse järgi mehelt ka konfiskeeriti. Toots lisas, et kinnise menetluse tõttu ei ole võimalik täpsemalt kirjeldada, millist teavet Kõuts hiinlastele edastas, kuid Eesti riigi või NATO saladuste reetmiseni ta ei jõudnud.

Just juurdepääs sellist laadi infole ja lekkimisoht oli üks põhjuseid, miks mehe suhtel võõra riigi luurajatega ei lastud kaugemale areneda – risk oli liiga suur.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi, Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: