"Välisilm": Lätis oodatakse valitsuselt kriisiaja otsuste eest rohkem vastutust
Lätis on koroonakriisi juhtimine kindlalt valitsuse käes, parlamendi osaks jääb tavaliselt järelekiitmise roll, edastas "Välisilm". Lätis leitakse järjest enam, et kriisiaja juhid peaks oma otsuste eest rohkem vastutama ning poliitikud või ametnikud vigu tehes tagasi astuma.
"Kui keegi poliitikuist jääb selles ühiskonnale väga tähtsas küsimuses ekspertidega vastupidisele seisukohale, peab ta loomulikult võtma täieliku vastutuse. See on osa meie parlamentaarsest demokraatiast. Ja peaministril on õigus seda vastutuse võtmist ka nõuda," ütles president Egils Levits.
President tuletab ikka ja jälle meelde, et igal otsusel on mõju ja otsustajal vastutus. Läti kriisilaeval on kapten ja sel kaptenil nimi on peaminister Krišjanis Karinš. Kas ja kuidas vastab kriisijuhtimise mudel põhiseadusele ning kuidas seda praktiliselt teostada, on Lätis ammu selgeks vaieldud.
Parlament ja valitsus peavad oma istungeid kaugtöö vormis, seimi jaoks on selleks loodud eraldi platvorm.
Valitsuse erakorralise aja otsused hakkavad kehtima kohe, seimil on hiljem võimalik neid muuta. Midagi olulist pole siiski tagasi lükatud, mõnel korral on seim andnud valitsusele soovitusi üht või teist asja kaaluda, näiteks seda, kas 1.-4. klassi lapsed ikka peavad maski kandma või kuidas majandust taaskäivitada.
Läti kogemus näitab, et kui otsustajal pole nime, hajub vastutus ära. Kuigi läbi on viidud mitu teenistuslikku juurdlust, pole selgunud, kelle korraldusel ütles Läti ära suurest hulgast vaktsiinidoosidest ja miks neid otsuseid langetati valitsuse selja taga.
Peaministri nõudel vahetati välja terviseminister ja prokuratuur on algatanud vaktsiinihangete suhtes uurimise.
"Meie ühine vaenlane on koroonapandeemia. Keegi ministreist ei soovi kehtestada ühtki piirangut. Iga kaitsemeede on meil selleks, et päästa inimeste elusid ja vähendada haigestumust," rääkis Karinš.
Valitsuse istungid on Lätis avalikud. Koroonakriisi lahendamise osa oli küll kinnine, kuid nüüd saab sedagi igaüks jälgida.
"See on minu meelest täiesti vastuvõetamatu. Arvan, et lihtsalt mingist teenistuslikust teadaandest enam ei piisa. Siin tuleb teha põhjalikke muudatusi," ütles peaminister.
Läti on valmis Eestit aitama
Kui Eesti vaates tundub nii poliitikute kui ka tavakodanike mure pigem see, kuidas saaks Lätti reisimisel erandeid, siis lätlaste mure Eesti epidemioloogilise olukorra pärast väljendub selles, kuidas nad saaks aidata, et viiruse levikut vähendada.
Tallinna kiirabi juhtide kinnitus, et koroonaväljakutse on iga 20 minuti järel, ajendas Läti valitsuse istungil esitama arvutusi, mida tähendaks sama olukord Läti jaoks. Kusjuures ministritele vahendati ajakirjanduses ilmunut, mitte aga Baltimaade kolleegide seisukohti.
"Minu meelest ei tohiks olla raske leida ja kasutusse anda erinevaid ruume. Vabandan, sest ma pole meditsiinitöötaja, kuid keskmise raskusega patsientidele peaks need sobima. Kui pole vaja hingamisaparaate, saab ka ruumid kiiresti sisustada. Nii saaksime koroonahaiged suunata kuhugi kõrval asuvale taristule," kõneles siseminister Sandis Girgens valitsuse istungil.
"Vabandust, härra Girgens. Kui me kõik tunneks kõiki erialasid, oleks geniaalne. Kuid võib-olla keegi tervishoiutöötajaist selgitab siseministrile, kuidas jaotatakse patsiente haiglate vahel või toimub see kaootiliselt?" ütles Karinš.
"Statsionaaris ravime raskelt haigeid patsiente, kelle jaoks on see hädavajalik," vastas Läti erakorralise meditsiini teenistuse juht Liene Cipule.
Äsja kolmandaks ametiajaks tagasi valitud õigusvahemees Juris Jansons leiab, et kriisijuhtimise mudel ja piirangud vastavad seadustele, kuid õigusvahemehele saadetud päringute hulk veenab, et rahvas ei saa päris hästi aru, miks tehakse nii ja mitte teisiti.
"Mõistame valitsuse istungeil suurepäraselt, et järjest rohkem tekib erinevaid seisukohti, kuidas toimida. Kuid vaatamata kõigele oleme Lätis vähemalt seni suutnud vältida puhanguid, mis paljudes teistes riikides on olnud. Näiteks sellist olukorda, nagu on praegu Eestis, kus nakatumine on väga järsult tõusnud. Peame praegu eestlasi aitama. Olgu meil kuidas on, kuid koroonahaigete voodite arv on meil praegu suurem kui patsientide arv. Arvan, et siin saaksime eestlasi aidata küll," rääkis Karinš.
"Meie, täiskasvanud, seisame sangarlikult ühe või teise valdkonna eest, kuid laste suhtes lepime sõbralikult kokku - las nad istuvad kodus. Veel parem, kui paneksime nad suletud uste taha. Siis oleme täiesti kindlad, et nad ei nakatu koroonaviirusega. Leiame, et kõige hullem, mis lastega juhtuda saab, on see, kui nad kuskilt koroona külge saavad. Kuid see, mis toimub nende peas ja kuidas see kõik neid psüühiliselt mõjutab ning muudab Läti tulevikku 15-20 aasta pärast, sellele me ei mõtle," kommenteeris justiitsminister Janis Bordans.
Aga poliitikuil häid valikuid praegu polegi. Mis sest, et Läti on kaasanud kriisi lahendamisse kõik, kes üldse võimalik - kriisinõukogu, erialaspetsialistid, erialaliitude esindajad. Tööplaan on üks - esmaspäeval väideldakse omavahel koalitsiooninõukogus, teisipäeval kestab hilisõhtuni valitsuse ja kriisinõukogu ühisistung ning neljapäeval toimub teine valitsuse istung.
Kond: venekeelse elanikkonna teavitamine on probleemne
Kui Eestis on olnud suuremad koroonakolded näiteks Lasnamäel, Maardus ja Ida-Virumaal, kus on suur osakaal vene keelt kõnelevatel inimestel, siis ERR-i korrespondendi Ragnar Kondi hinnangul Lätis samasugust olukorda täheldada ei saa. Küll aga on tema sõnul Lätis probleeme venekeelse elanikkonna informeerimisega koroonaviirusest.
"Vaadates venelaste teavitamist, siis sellega on Lätis tõsiseid probleeme, sest teatavasti vene telekanalid on ära keelatud. Nüüd käis pikk väitlus selle üle, kas Läti avalik-õigusliku televisiooni venekeelseid uudiseid peaks PBK saama tasuta transleerida või mitte. Kuna PBK-l on olnud probleemid, siis elektroonilise meedia nõukogu seda neil teha ei lubanud. Kuidas jõuda infoga venekeelse kuulajani, see probleem on Lätis tõsine," rääkis Kond.
Toimetaja: Merili Nael