Kiik: suvi tuleb oluliselt avatum kui piirangutega talvekuud

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Tanel Kiik. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Tervise- ja tööminister Tanel Kiik (KE) ütles ERR-ile antud intervjuus, et suvi tuleb kindlasti avatum kui praegused piirangute all veedetud talvekuud.

Kui Kaja Kallas teisipäeval teatas, et praeguse leviku jätkumisel võib juhtuda, et Eesti jääb terveks suveks kinni, nii nagu Läti seda on olnud ja et praegused andmed viiruse levikust rõõmustavaid sõnumeid ei too, siis kas see on lihtsalt hirmujutt selleks, et inimesed võtaksid ennast kokku ja täiendavalt panustaksid, vähendaksid kontakte või on see reaalne stsenaarium?

Me töötame hetkel selle nimel, et kevade jooksul pakkuda võimalikult paljudele inimestele vaktsineerimise võimalust. Hetkel on Eestisse jõudnud umbes 260 000 vaktsiinidoosi. Teise kvartali jooksul me ootame suurusjärgus 800 000 ehk kolm korda suuremat kogust kui seni riiki jõudnud on. Mis tähendab seda, et vaktsineerimisega hõlmatus eeskätt riskirühmades ja ka laiemalt elanikkonnast saab olema niivõrd kõrge, et igal juhul see suvi tuleb ühiskonna mõttes avatum ja elukorralduse mõttes soojem, helgem, kontaktiderohkem ja turvalisem, kui seda olid talvekuud ja kevade algus.

Kaja Kallas mainis ka seda, et järgnevatel nädalatel on saabumas Eestisse 40 000 AstraZeneca vaktsiini või vähemalt selline on plaan. Teie olete väljendanud varasemalt teatavat skepsist AstraZeneca lubaduste suhtes. Kuidas teile see konkreetne sõnum tundub? On see usaldusväärne? Võime me tõesti sellist kogust oodata?

See on tõepoolest hetkel AstraZeneca poolt edastatud tarnegraafikus. On fakt, et AstraZeneca tarnegraafikud on korduvalt muutunud. Ilmselgelt see ei süsti ülearu palju positiivseid emotsioone. Ja arvestades, et meie elanikkond ootab vaktsineerimise võimalust, siis ma väga loodan, et järgmisel nädalal tõepoolest riiki saabub üle 40 000 AstraZeneca vaktsiinidoosi. Nagu on lubatud järgmistel nädalatel järjest, siis me näeme viiekohalisi numbreid ehk 10 000 ja enam. Ning aprillis on ka nädalaid, kus AstraZeneca on lubanud tuua 50 000 vaktsiinidoosi.

Aga kõigi nende lubaduste puhul me jaoks on kindlustunne siiski sel hetkel, kui need on reaalsed teele pandud Eesti poole või veel parem, jõudnud Eestimaa pinnale, terviseameti lattu, terviseameti koostööpartneri juurde.

Arvestades asjaolu, et umbes 70 000 inimest on koroonaviiruse läbi põdenud ja veel 170 000 inimest on saanud vähemalt ühe vaktsiinidoosi ehk siis kokku 240 000 inimesel on mingi teatav kaitse koroonaviiruse vastu olemas, siis kas valitsusel on mingi plaan või strateegia nende inimestega seoses, kas anda neile rohkem vabadusi, mingeid erisusi või tõendeid vakstiini saamise või läbipõdemise kohta?

Tegelikult on ju tänagi teatud erisused, mis puudutavad vaktsineeritud inimesi ja läbipõdenud inimesi, võrreldes ülejäänud ühiskonnaga. Näiteks välismaalt saabudes ei pea vaktsineeritud ja haiguse läbi põdenud inimesed jääma eneseisolatsiooni. Täpselt samuti ei pea nad seda tegema, kui nad on kellegi lähikontaktsed. Ülejäänud viiruse leviku tõkestamise meetmeid, nagu maski kandmine, distantsi hoidmine ja muu taoline jätkuvalt kehtivad kõigile. Kuna me teame, et ka vaktsineeritud inimesed võivad siiski olla nakkusohtlikud teistele, küll mitte nii suurel määral nagu vaktsineerimata inimesed.

Kui me räägime sellistest täiendavatest soodustustest või meetmetest, siis siin peab ikkagi olema juba suurem osa elanikkonnast saanud võimaluse ennast vaktsineerida, sest praegu nende erisuste tegemine oleks suhteliselt ebaõiglane kõigi nende inimeste suhtes, kes ei ole saanud võimalust enda tervist ja elu Covid-19 vastu kaitsta.

Suurem diskussioon ja selliste erisuste reeglite tegemine saab tulla siis, kui vaktsineerimine või sellest loobumine on olnud juba inimese enda vaba tahe ja valik. Praegu ei ole vaktsineerimise võimalus valdava osa Eesti elanikeni jõudnud.

Millal konkreetsem strateegia tekkida võiks? Kas selleks on valitsusel olemas vakstineeritute arvu silmas pidades mingi indikaator? On see pool Eesti täiskasvanud elanikest, on see rohkem?

Sel teemal peetakse debatte, mitte on Eestis, vaid ka Euroopa Liidu tasandil. On riike, kes peavad õigeks teatud erisuste loomist, on neid riike, kes on sellele väga tugevalt vastu. Küsimus on selles, et mil määral selliseid erisusi saab teha ilma minemata vastuollu inimeste põhiõigustega ja põhivabadustega. Kindlasti tuleb kaaluda nii tervise vaatest põhjendatud olukordi, eetika küsimusi ja õiguslikke küsimusi ja pigem see küsimus saab olema laiemalt teemaks tõenäoliselt siin kolmanda laine vaates.

Julgen prognoosida, et nakatumise näitajad kevade teises pooles ja suvel saavad olema oluliselt madalamad, vaktsineerituse hõlmatus oluliselt kõrgem ja küsimus on paljuski selles, et millised saavad olema siis reeglid kolmanda laine ajal tegutsedes ja toimides. Kui palju hakkavad näiteks ka erasektori teenuse osutajad eeldama, et üritusel osalevad inimesed on vaktsineeritud või esitavad negatiivse testi tõendi, kui palju hakatakse seda reisimisel jälgima teiste riikide poolt. Ja samamoodi on see küsimus üha laiemalt ka haridusvaldkonnas.

Aga mis te arvate, kas inimesed, kes ei ole vaktsiini saanud ja kes ei ole ka läbi põdenud, suudaksid mõista ja aru saada võib-olla asjaolust, et teatava kaitsega inimesed suudaksid anda majandusele väikest turgutust?

Praegu on eesmärk eeskätt saada üleüldine viiruse levik alla ja see on kõige kindlam ja kiirem viis ühiskonna taasavamiseks. Paralleelselt riskirühmade vaktsineerimisega üldise nakatumise leviku numbrite alla saamine annab võimaluse erinevaid piiranguid järk-järgult leevendada.

Ma saan väga hästi aru sellest, et selliseid küsimusi küsitakse, seda debatti tõstatatakse aga nagu ma viitasin, siis me peame arvestama ka sellega, et valdav osa Eesti elanikke on täna kaitseta Covid-19 vastu. Nad ei ole seda läbi põdenud ega saanud võimalust veel vaktsineerida ja see vaktsineerimata olek ei ole olnud mitte nende vaba tahe, vaid tingitud lihtsalt vaktsiini defitsiidist. Poleks õige neid selles vaates kuidagimoodi teistpidi kohelda.

Täiendavate lisameetmete tegemine ja õiguste andmine oleks juba päris tugevalt nende inimeste õigusi riivav, kes alles vaktsineerimisjärjekorras ootavad.

Mis teie isiklik arvamus on? Kas praeguses olukorras, kus majandus vajaks mingitki turgutust need vaktsineerimata inimesed mõistaks seda, et vaktsineeritud suudaksid väikest turgutust anda majandusele, kui neile mingeid erisusi teha?

Vaktsineerimata või haigust läbi põdemata on suurusjärgus 80 protsenti elanikkonnast. Mul ei ole kindlasti mandaati rääkida 80 protsendi Eesti inimeste nimel, et mida nemad arvaksid. Kindlasti on neid inimesi, kes leiaksid, et see on ebaõiglane, kindlasti on inimesi, kes sellega nõustuksid. Aga praegu on peamine meie fookus saada viiruse levik kontrolli alla ja võimaldada võimalikult paljudele inimestele vaktsineerimist, et päästa elusid ja hoida ära haiglaravi ülekuumenemine.

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: