"Mis on praegu halb, et meil puudub igasugune avalik diskussioon nii teadusnõukoja ja valitsuse liikmete poolt, mis järjekorras saame hakata riiki avama," ütles Ojakivi.

Ta selgitas, et kõige olulisem küsimus on haridus ja see, kas sügisel hakatakse jälle sunniviisiliselt lapsi distantsõppele saatma.

"Midagi pole teha, poed lähvad pankrotti ja ühel hetkel tekivad teised poed sinna asemele, raha maailmast otsa ei saa. Aga kui sul noorte inimeste haridustee jääb lünklikuks, siis selle lünga täitmine ikkagi vajab aega," lisas saatejuht.

Vedler ütles, et üks lahendus võiks olla õppekavade muutmine, kuid sellest keegi ei räägi.

Kook tõi välja aga kiirtestide kasutamise võimaluse ja lisas, et ERR-is on seda praktikat juba rakendatud ning on tuvastatud ka nakatunuid. Koogi sõnul ei maksa kiirtesti tegemist karta, sest see pole tema hinnangul ohtlik tegevus.

Paremad ventilatsioonisüsteemid aiataks samuti nakkusriski vähendada sõnas Ojakivi. Ta lisas, et riik eraldas kohalikele omavalitsustele raha koolide ventilatsioonisüsteemide parandamiseks juba möödunud aastal. Samas on see raha läinud aga mujale.

"See on nagu surnud lehma maksmine, maksumaksja annab kogu aeg raha ventilatsiooni kaasajastamiseks haridusasutustes, aga mida ei tehta on ventilatsiooni kaasajastamine," lisas ta.

Nakatumine on natuke langema hakanud

Vedler ütles, et inimestega tuleb rääkida keeles, millest nad aru saavad ja Lanno sõnum, et suvi ära jääb, pani paljud inimesed mõtlema.

"Mina muidugi seda ei usu, et eesti inimesed hakkasid Lanno ja Kallase väljaütlemiste peale mõtlema," ütles Kook ja lisas, et tema hinnangul need sõnavõtud pigem ärritasid inimesi.

Ta lisas, et samas on nakatumiskordaja R praegu alla läinud ning on vähenenud ka igapäevane positiivsete testide osakaal. Koogi hinnangul on selle taga nii vaktsineerimised, haiguse läbipõdemine kui ka piirangud.

Ojakivi tõi välja Lauri Hussari kirjutatud arvamusartikli, kus ta heitis Kaja Kallasele ette piirangute leevendamist jaanuaris ja tema sotsiaalmeedia postitust selle nädala alguses.

"Kui jaanuari lõpus avalik arvamus oligi selle poolt, et piiranguid tuleks leevendada, siis praegu avalikkuse arvamus on selle poolt, et oleks tarvis karmimaid piiranguid," sõnas Ojakivi ja lisas, et Reformierakond lähtub tihti oma otsustes avaliku arvamuse uuringutest.

Ta küsis saatekülalistelt, kas ka praegu juhitakse riiki seesuguste uuringute järgi.

Kook vastas, et uuringud ei lähe detaili ning nende põhjal on raske otsuseid teha.

"Neid piiranguid ei saa kehtestada nii, et mida rahvas tahab või ei taha," ütles Vedler ja lisas, et kuulata tuleb epidemiolooge.

Muu hulgas ütles Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart äsja ERR-ile antud intervjuus, et seaduse järgi võib klassikomplekti kuuluda ka üle 24 õpilase, kuid koole ei saa avada, sest lapsi on liiga palju koos, kirjeldas Kook.

Ta tõi välja, et samas on seaduses kirjas, et algklassides võib olla 24, maksimaalselt 26 õpilast, kuid näiteks Tallinna kesklinna koolides on see arv pea 30.

"Ühtepidi ütleb, et lapsed on koolis tihedalt koos ja seepärast koole ei saa avada, aga teisipidi, kui talle öeldakse, et hoiaks sellest piirist kinni, siis see nagu ei ole enam teema. Sellised kummalised, vastuolulised sõnumid," ütles Kook Kõlvarti intervjuu kohta.

Ta lisas, et nii riigi- kui ka omavalitsuste juhid peaks rahvale edastama selgeid ja arusaadavaid sõnumeid.

Lisaks tuli saates juttu ka haiguspäevade hüvitamisest ja vaktsineerimisest.