Perearst: võrdses koguses vaktsiini jagamine põhjustab ebavõrdsust
Eestis on tekkinud olukord, kus ühes perearstinimistus on vaktsineerimisjärg jõudmas tööealisteni, teises nimistus aga 70-aastased alles ootavad kutset. Riskirühmade vaktsineerituse tase ei sõltu samas ainult eakate patsientide arvust.
"Perearstikeskuste võimekus on hästi erinev ja kvaliteeditase on hästi erinev, alates sellest, mida infosüsteem suudab hallata ja kuidas patsientide meelsus on," rääkis Tallinna Järveotsa perearstikeskuse tohter Diana Ingerainen.
Tema Õismäel asuv keskus on läbi helistanud kõik patsiendid, kel vanust vähemalt 70 aastat. Iga teine loobus, oodates Sputnik V-d. Nii saab isegi praeguse vaktsiininappuse ajal tohter öelda, et temal on vaktsineeritud kõik vaktsiini soovinud 80+ patsiendid ja suur osa 70-aastastest.
"Kui sa suudad osaleda mingites kampaaniates, projektides ja sealt mingid inimesed jäävad ära, siis sa saad kõik need vaktsiinid oma riskigruppidele teha," lausus Ingerainen.
Nii said kahe nädala eest digiregistratuuri testimisel osalenud perearstid 100 doosi lisaks. Vaktsiine on saanud rohkem süstida ka tohtrid, kes on osalenud näiteks lasteaednike, sotsiaaltöötajate ja teiste eesliinitöötajate vaktsineerimisel.
Ingerainen sai oma kroonilistele haigetele lisavaktsiini, mis jäid üle Ruila kooli õpetajate vaktsineerimisel. Astra Zenecat antakse välja 100 doosi kaupa, aga õpetajaid oli poole vähem. Tohtri sõnul võib näha seost perearstikeskuse kvaliteedi ja nimistu vaktsineerimistaseme vahel.
"Need, kes suudavad paremini pakkuda abi, suudavad paremini korraldada ka vaktsineerimist. Aga sellist korrelatsiooni, et väikesed on kehvemad kui suured, ei ole kunagi olnud. On suuri (perearstikeskusi – toim.), kes ei saa hakkama, ja on väikeseid, kes saavad väga hästi hakkama," kinnitas ta.
Pärnumaa perearst Madis Veskimägi ei pea õiglaseks senist vaktsiinide jagamise korda, kus kõigil on võimalus tellida võrdses koguses vaktsiini, sest nimistud on nii erinevad.
"On tuhande patsiendiga nimistuid, aga konkreetselt minul on patsientide arv 2900 ja kõik (perearstid) said 36 doosi. See tundus mulle natuke mõnitamisena, et ei arvestata nimistute suurust, vanuselist koostist ja haigete arvu, kellel on vaktsiin rohkem näidustatud," sõnas Veskimägi.
Ka eelistatakse Veskimäe sõnul praegu vaktsiinide jagamisel Harju- ja Ida-Virumaa perearste. Tema on vaktsineerinud nii kohaliku hooldekodu elanikke kui ka õpetajaid. Tänu pedagoogide vaktsineerimisele sai ta oma patsientidele mõned doosid vaktsiini lisaks, kaitsesüsti on saanud iga viies tema riskirühma kuuluv patsient.
Haigekassa esmatasandi teenuste osakonna juhi Külli Friedemanni sõnul on praegu võetud sihiks ennekõike vaktsineerida ära eakad.
"Me liigume perearstide vaktsiinide jaotuses sellesse rütmi, kus me anname rohkem vaktsiini nendele nimistutele, kus on vanemaid inimesi rohkem, et tagada 70+, 80+ inimeste hõlmatus," ütles Friedemann.
Nii pannakse alates homsest nooremaid inimesi vaktsineerivate perearstide tellimused ootele ja neid täidetakse vaid siis, kui vaktsiini saabub rohkem.
"Kogu Pfizeri ja Moderna vaktsiin, mis praegu tuleb, läheb 70-aastaste ja vanematele, ja Astra Zeneca on mõeldud 60+ inimestele," selgitas Friedemann.
Uus jagamiskord võib ka Õismäel asuva perearstikeskuse vaktsiinikogust vähendada ja Ingerainen ei pea eakate arvu alusel vaktsiinide jagamist mõistlikuks
"Mul on endal küll tunnetus, et me võiksime minna seda rada, et teeme kõigile ruttu ära, et me saaksime võimalikult suure hulga ära vaktsineeirtud," rääkis perearst. Praegu kulutatakse tema sõnul väga palju aega inimeste kutsumisele.
"Kui nüüd jumala abiga saab selle digitaalse registreerimise korda, siis vaktsiini soovivad inimesed saaksid end registreerida ja meie saaksime tegeleda vaid vaktsineerimisega," ütles Ingerainen.
Kõige kurvem oleks tema sõnul olukord, kus vaktsiinid on eraldatud neile, kes seda ei soovi, aga tegelikele tahtjatele neid teha ei lubata.
Ainult vanuse alusel vaktsiinide eraldamist ei pea Veskimägi samuti õigeks. Kuna perearst tunneb oma patsiente kõige paremini, siis peaks tal olema õigus otsustada, kellele seda rohkem vaja on. Veskimägi tõi näiteks, et 45-aastasele vähihaigele on vaktsiini rohkem vaja kui mõnele 80-aastasele tervele eakale.
Tänaseks ei ole vaktsineerimisega alustanud 10 perearstikeskust ja haigekassa kinnitusel on selliseid keskusi rohkem Harjumaal.
Toimetaja: Marko Tooming