Ingerainen: vaktsiinis kõhklejad ei julge tihtipeale otsust teha
Perearst Diana Ingerainen ütles, et paljud patsiendid kaaluvad väga pikalt, kas lasta end koroonaviiruse vastu vaktsineerida ning tema hinnangul ei julge inimesed selle kohta otsust teha.
Eestis on veel enam kui pooled üle 80-aastased inimesed koroonaviiruse vastu vaktsineerimata. Ingerainen rääkis "Esimeses stuudios", et tema perearstikeskuses on üle 80-aastaseid 438 ning neist vaktsineeritud on 199. Kindlaid keeldujaid on umbes 150.
Vaktsiinist keeldujad on tema sõnul suuremas osas vene keelt kõnelevad inimesed. Lisaks on inimestel tema sõnul hirm mitte koroonaviiruse, vaid vaktsiini ees. Palju on Ingeraineni sõnul näha kõhklusi.
"Kui alguses oli Sputniku lootust palju, siis praegu enam seda Sputniku juttu nii palju ei tule. Aga on kummaline kõhklus- või kaalutlusfaas," lisas ta.
"Mulle tundub, et nad kardavad otsust teha tihtipeale. Me tahame kõik endale jube palju vabadusi, teisalt on vabadusega alati vastutuse pool. Lõpuks teeb patsient selle otsuse ikkagi ise, kas tuleb vaktsineerima. Tihtipeale nad ütlevad, et helistage järgmisel nädalal uuesti. Nad ei ütle ka lõplikult "ei", aga ka mitte "jaa". Kaalutlusperiood on jube pikk," rääkis perearst.
Keeldujate hulgas on Ingeraineni sõnul ka neid, kes soovitavad oma vaktsiini teha noorematele inimestele. Seda probleemi, et vaktsineerima minek jääks eakatel transpordi taha, on Ingeraineni sõnul väga vähe.
Soomes ja Rootsis on üle 80-aastastest aga enamik vaktsineeritud. Ingeraineni hinnangul ei saa siinjuures Eestit nende riikidega võrrelda.
"Rootsi inimesed, kui arst ütleb, riik ütleb, siis nad usaldavad seda ütlemist. Aga kui vaadata, mida meie inimesed usaldavad, mida õigeks peavad, kus on meie väärtused tegelikult, mis on meile tähtis. Kui Rootsis oli esimene laine koroonat, siis kui külas keegi haigestus, siis viidi talle saiakesi ja kiri, milles sooviti head paranemist. Mis meil juhtus? Visati aknad sisse, sisuliselt blokeeriti ära haiged inimesed, hea, et kellelegi tuld otsa ei pandud. Tõenäoliselt seal erinevus algab, millesse terve ühiskond usub, mida tahetakse, kui sõbralik ollakse ja kui usaldav," arutles Ingerainen.
Kõhklejate ja skeptikutega võiks perearsti sõnul rääkida inimesed, keda nad usuvad ja usaldavad.
"Siinkohal ootaks Tallinnas abi linnapealt Mihhail Kõlvartilt, et tema räägiks inimestega, et Anne Veski tuleks ja räägiks inimestega, et need vaktsiinid on sama head kui Sputnik ja on mõistlik ära teha," ütles ta.
"See kriitika, mis peaministri osaks langes, et ei peaks rääkima erinevas keeles, tegelikult peab rääkima selles keeles, mis inimesi kõnetab. Kui nad peaministrit ei kuula nii väga, siis tuleb kasutada teisi kanaleid. Praegu tuleb kasutada kõike, mis meil on, et me saaksime sellest haigusest ometi lahti," lisas Ingerainen.
Eeloleval nädalavahetusel toimuva massvaktsineerimise kohta on Ingerainenil kahetised tunded. Ta selgitas, et perearstina ei ole see meeldiv tunne, et temal ei ole oma patsientidele vaktsiini pakkuda, aga kuskil mujal on seda väga palju. Teisalt leiab ta, et kasutada tuleb kõiki võimalusi inimeste vaktsineerimiseks.
Toimetaja: Merili Nael