Kaja Kallas ERR-ile lisapiirangutest: on vähe asju, mida saab veel teha

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Kaja Kallas Autor/allikas: Priit Mürk/ERR

Peaminister Kaja Kallas ütles ERR-ile antud intervjuus, et täiendavaid piiranguid ei olegi võimalik Eestis kehtestada. Kallase teisipäeval sotsiaalmeedias tehtud manitsus oli tema sõnul suunatud just nendele, kes praegu piirangutest kinni ei pea.

Kuidas te ennast tunnete?

See haigus on väga ettearvamatu. Vanarahvas ütleb, et ära hõiska enne õhtut, sest tundub, et juba kõik on hästi ja siis tuleb jälle tagasilöök ja kõrge palavik. Loodame, et on siiski juba tervenemise tee ees.

Tänast valitsuse kabinetiistungit te ei juhatanud veel?

Ei juhatanud, aga ma olin kohal.

Miks te tegite Facebookis postituse, kus teatasite, et Eesti võib suveks lukku jääda?

Murekoht on see, et need numbrid endiselt ei näita erilist paranemismärki. Võrreldes eelmise nädalaga on nakatumine ikkagi seitse protsenti kasvanud ja vanusegrupis 55-85 on nakatumine kasvanud üle 10 protsendi. See on just see rühm, kes satub ka haiglasse raskema haiguse kuluga. Ja pole ühtki maakonda, kus nakatumiskordaja on alla ühe. See on kõik ainult sellepärast, et inimesed endiselt puutuvad kokku, peavad koosolekuid ja kogunemisi. Paraku see haigus liigub inimeselt inimesele. Me peame ise end kokku võtma ja need numbrid alla saama.

Osa inimesi on sotsiaalmeedias ka pahameelt avaldanud, et nemad on istunud väga korralikult kodus, on kontaktid viinud miinimumini, aga peaminister nõuab, et veel peab midagi tegema. Teie erakonnakaaslane Meelis Atonen näiteks kirjutas niimoodi.

Nendele inimestele, kes on püsinud kodus ja kõiki piiranguid järginud, ongi see väga piinarikas. See ongi üleskutse pigem neile, kes neid piiranguid ei järgi. Tegelikult kõik kannatavad läbi piirangute ja kui me neid numbreid alla ei saa, siis ma neid piiranguid ka maha ei saa võtta.

Olukord haiglates on väga piiri peal, patsientide arv kõigub 700 ümber juba pikemat aega. Mis on see variant, kui selgelt ikkagi haiglate koormus veelgi kasvab? Mis piiranguid üldse Eestis on veel võimalik kehtestada?

Täna teadusnõukoda ka meil valitsuskabinetis ütles, et rohkem piiranguid ei ole enam eriti võimalik teha. Kui me vaatame seda haiglate koormust, siis see on väga erinev. Me teame, et põhiline rõhuasetus on Põhja-Eesti haiglates, Lõuna-Eestis tegelikult see koormus nii suur ei ole. Tõepoolest praegu keskmiselt 75-80 inimest päevas satuvad haiglasse ja kui ma vaatame, kui pikalt nad haiglas on, siis need perioodid on päris pikad. Ongi väga vähe asju, mida saab veel teha.

Kas haiglate koormuse puhul ikkagi ei ole üks koht, kus saab veel midagi ära teha, vaktsineerimise suunamine vanematele inimestele ja võib-olla siis eesliini töötajad natukene aega ootavad?

See on olnud kogu aeg ju meie fookus. Miks me peatasimegi eesliini töötajate vaktsineerimise, oli sellepärast, et meil tuli vähem vaktsiine. Algusest peale oli kokkulepe valitsuses, et vaktsiinidest üks kolmandik läheb eesliini töötajatele, kaks kolmandikku riskirühmade vaktsineerimiseks just sellepärast, et tuua koormuse alt välja haiglaid ja just neid raskemaid juhte, mis on vanemate inimeste puhul just nii oluline.

Nüüd, kui AstraZeneca vaktsiini peaks järgmine nädal tulema üle 40 000 ja me teame, et seda vaktsiini, mis on soovitatud kasutada üle 65-aastastel, siis me saame ka rohkem sinna suunata vaktsiine. Aga ma olen ka seda meelt, et peamine fookus on sellel, et vaktsineerida riskirühmi.

Positiivne on see, et me Euroopas oleme oma vaktsineerimise kiiruselt kolmandad. Esimene on Malta, teine on Ungari ja kolmas oleme meie. Me oleme oma vaktsineerimise kiirust tõstnud kõvasti.

Ma küsin selle kohta veel, et kuna ees on Euroopa Liidu tippkohtumine, kus on üks põhiküsimus see, et mida teha Suurbritanniaga, kuhu Euroopa Liit on eksportinud üle 10 miljoni doosi vaktsiine ja sealt vastu pole tulnud mitte midagi. Mis teie seisukoht on? Kas Euroopa Komisjon ja Euroopa Liit peaks olema palju resoluutsem ekspordipiirangute kehtestamisel?

Jah, need asjad tulevad arutuse alla, Suurbritannia küll väidab, et nad ekspordipiiranguid tegelikult ei rakenda, aga numbrid räägivad hoopis teist keelt. Kas siis kasutada samu relvi sellise käitumise vastu või saab neid asju ikkagi diplomaatiliselt lahendada, et vaktsiinide tarnetest ei tekiks vaktsiinide sõda.

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: