Eelmise aasta 2,2 triljoni dollarilisest rahapakist otsustati anda kodanikupalk 1200 dollarit alla 75 000 dollari aastapalgaga inimestele. Meetme kogumaksumus oli 290 miljardit. Väike-ettevõtted said alguses 380, kuid hiljem lisati seaduse parandusega veel teist sama palju ehk kokku 760 miljardit dollarit, selgitas "Välisilm".

Kuna töötus kasvas, siis lisati juurde lisatöötuskindlustus – 270 miljardit dollarit, mis tähendas 600 dollarit töötuks jäänule.

Tervishoiusektori toetus oli algselt 150 miljardit, hiljem anti seadusparandusega juurde veel 100 miljardit dollarit.

Lisaks toetati suurettevõtteid, kohalikke omavalitsusi ja pakuti maksusoodustusi.

Eelmise aasta detsembris kiitis kongress heaks kolme triljoni dollari paketina alanud, kuid läbirääkimiste käigus 900 miljardi dollari suuruseks sulanud abipaketi.

Kodanikupalgale läks 164 miljardit, mis jagunes 600 dollarit inimese kohta, kuid nagu varemgi, mitte kõigile, vaid see sõltus aastapalgast.

Väikeettevõtete toetuseks läks 302, lisatöötuskindlustuseks 119 ja tervishoiusektorile 78 miljardit dollarit.

Seekord lisati veel toetus koolide tegevuseks 82 miljardit dollarit, sest distantsõpe ja hoonete ümberehitus nõuab oma. Lisaks toetati muid programme, näiteks anti üüritoetust või toidutalonge.

Selle aasta märtsis tuli uus administratsioon välja abipaketiga, mille suurusjärk on 1,9 triljonit dollarit. Nagu juba varem, on siin kuni 75 000-dollarilise aastapalgaga inimesele ette nähtud 1400 dollarit.

Väikeettevõtted saavad kokku 59 miljardit, lisatöötuskindlustus 119 miljardit, mis tähendab 300 dollari suurust iganädalast föderaalabi töötuks jäänule, kes saab ka osariigi töötutoetust.

Koolidele läheb 170 miljardit, millest enamus on mõeldud hoonete ventilatsioonisüsteemide parendamiseks, klassiruumide väiksemaks muutmiseks ja haridusliku mahajäämuse tagasitegemiseks. Sellesse paketti on lisatud veel kolledžimaksu toetus.

Tervishoiusektor sai peaaegu sama palju ehk 174 miljardit dollarit. Lisaks pakutakse maksusoodustusi ja toetatakse muid programme. Toidutalongid, üüritoetus, ülalpeetavate toetus ei sõltu enam vanusest.

Poliitikute ja analüütikute hinnangul võib rahasüstide piir käes olla

Louisiana osariigis New Orleansis asuv pitsakohvik Midway on pandeemia ajal elus püsinud. Seda peamiselt tänu toidu kaasa- ja kojutellimisvõimalusele. Rahaline seis ei ole aga kiita, sest tegevuskulud pole kuhugi kadunud. Vaatamata sellele, et nende baariletiesine on enamik ajast tühi, peavad nad siiski maksma alkoholiloa eest.

"Me ei oota tasuta lõunaid, me lihtsalt üritame järje peale saada, sest tasusime eelmisel aastal kõik maksud," rääkis omanik Steve Watson.

Olukord on sama lähedal asuvas baaris At The Beach on Bourbon, mille juhid on viimase aasta jooksul pidanud tegema mitu rasket otsust.

"Selline suur baar nagu meil peab tegevuslubadeks kulutama palju raha. Ma pidin ütlema kogu meeskonnale, et nad otsiksid uue töökoha, sest meil ei olnud võimalik neid enam siin hoida," rääkis baari juht Fred Woodruff.

Kõigi kolme koroonaviiruse abipaketiga on valitsus eraldanud raha programmi, millest antakse väikeettevõtetele madala intressiga laene. Sellele rahale ligipääsemine ei ole aga olnud kõige sujuvam, mistõttu vaadatakse nüüd kohalike omavalitsuste poole.

New Orleans sai viimase abipaketiga 375 miljonit dollarit. Linnavolikogu liikme Kristin Palmeri sõnul võiks osa rahaga aidata ettevõtetel maksta tegevuslubade eest, mis teinekord küündivad lausa 4000 dollarini.

"Ma olen väga mures, et kaotame oma kultuuri. Me nägime, et sama asi juhtus pärast orkaan Katrinat, kui kaotasime palju naabruskonna ärisid," ütles Palmer.

"Igasugusel rahal, mis tuleb föderaalvalitsuselt, on juures tingimused. Nii suurel hulgal rahal on palju tingimusi ja me veel ei tea, mis need on," sõnas New Orleansi linnavalitsuse pressiesindaja Beau Tidwell.

Viimase abipaketiga eraldati väikeettevõtete laenuprogrammi küll oluliselt vähem raha kui varem, kuid fondis on endiselt alles umbes 120 miljardit dollarit. Samuti rõhutas valitsus, et seekord üritati abi täpsemini suunata. Näiteks restoranide ja baaride otsetoetusteks eraldati 29 miljardit dollarit, kontserdi-, teatri- ja kinosaalide haldajatele läks 1,25 miljardit dollarit.

Vaatamata sellele kardab hiljutise H&R Blocki uuringu järgi 40 protsenti väikeettevõtetest, et nad ei pea pandeemia lõpuni vastu. Nii juhtus River Oaksi kinoga Texase osariigis Houstonis.

"Loodetavasti hoone säilib. Selle päästmine on uus eesmärk ja loodame, et saame kohalike abi selles võitluses," rääkis ajaloolane Randy McKinney.

Aina kiirema vaktsineerimise tõttu on osariigid hakanud järk-järgult piiranguid leevendama, mis tähendab, et ka majandustegevus on taastumas. Nüüd on küsimus, kui palju peaks valitsus edaspidi sekkuma? Kongressi vabariiklaste arvates oli juba viimane abipakett liiga suur ja ka osad demokraadid on öelnud, et kulutuste piir on käes.

"2021. aastal süstitakse USA majandusse fiskaalstiimulit, mis ulatub lausa 13 protsendini SKT-st. Kui tuua ajalooline võrdlus, siis 2021. aasta fiskaalstiimul on kolm korda suurem kui 2008. aastal Obama eelarvestiimul, kuigi majandusolukord on praegu parem kui toona," selgitas Ameerika Ettevõtlusinstituudi analüütik Desmond Lachman.

Analüütikute arvates on selge, et hädas olevaid inimesi tuleb aidata. Samuti on vajalikud investeeringud vaktsineerimisse ja testimisse. Iga suur samm tähendab aga ka võimalikke riske, mida tuleks tõsiselt kaaluda.

"Tuleb vaadata konteksti, mille taustal selline suur fiskaalstiimul rakendatakse. Majanduses on pandeemia tõttu kuhjunud nõudlus. Säästude hulk on USA-s ebatavaliselt suur. Kui inimesed vaktsineeritakse, siis see kuhjunud nõudlus vabaneb fiskaalstiimuli otsa ja meil juba on ülilõtv rahanduspoliitika," rääkis Lachman.

See võib viia majanduse ülekuumenemiseni ja tõugata tagant inflatsiooni. Föderaalreserv peaks sellises olukorras reageerima, kuid neil ei ole palju manööverdamisruumi, sest pidurit tõmmates võivad nad hoopis tekitada majanduslanguse.

"Me juba näeme, kuidas turgude intressimäärad tõusevad, sest kardetakse inflatsiooni. Föderaalreserv on ajast maas ja ma kardan, et need kõrgemad intressimäärad panevad mullid lõhkema, aga sellisel juhul hoidume inflatsioonist. Mulle vältides ei näe ma aga võimalust, et kõrget inflatsiooni ei teki," rääkis Lachman.

Tähelepanuväärne on ka see, et valitsuse rahasüstid toimuvad ajal, kui riigivõlg ja eelarvedefitsiit on ajalooliselt suur.

"Tee jätkusuutliku kasvuni on muutunud aina kitsamaks, sest võlg on kuhjunud ja rolli mängivad ka teised kõikumised. Ma arvan, et on võimalik, et sõidame sellelt teelt välja ja maandume kas inflatsiooni või deflatsiooni poolel," ütles C.D. Howe'i instituudi analüütik William White.

Samal ajal plaanib president Joe Bideni administratsioon majandusse süstida veel kolm triljonit dollarit. Seekord ei ole tegu abipaketiga, vaid presidendi plaaniga, mille eesmärk on suurendada majanduse tootlikkust. Investeeringuid kavatsetakse teha taristusse, haridusse, tööjõu arengusse ja kliimamuutuse vastasesse võitlusesse.

Praegu ei ole täpselt selge, kuidas kulutusi plaanitakse katta, kuid tõenäoliselt tähendab see maksutõusu jõukatele ameeriklastele ja suurettevõtetele.

"Meid peaks ees ootama kolme triljoni dollari suurune pakett, mis ka tegelikult mõjutab majanduse pakkumisosa, aga see ei pruugi kunagi juhtuda, sest raha on juba kulutatud viisil, mis ei kasvata tulevikus meie tootmispotentsiaali," ütles White.