Neljapäeval selgus, et mullu suve lõpul saadeti Eestist välja Hiina diplomaat. Vastusammuna saatsid hiinlased Pekingist minema Eesti saatkonna töötaja.

Toona väliministri ametis olnud Urmas Reinsalu selgitusi ei nõustunud andma. "Eesti kaitseb oma suveräänsust kõikehõlmavalt ja rakendab sellekohaseid meetmeid. Mis puudutab konkreetset juhtumit, kas see leidis aset või mitte, selle koha pealt ma kommentaare ei anna. Eks tänased välisministeeriumi perenaised-peremehed otsustavad, mida nad peavad vajalikuks selles küsimuses kommeneerida," lausus Reinsalu.  

Välisminister Eva-Maria Liimets jäi kidakeelseks. "Diplomaatilisi suhteid reguleerib Viini konventsioon, nii diplomaatiline kui konsulaarkonventsioon. Kui tegevused nende piiridest väljuvad, siis toimub ka diplomaatide väljasaatmisi," lausus Liimets.

Kuigi sisuliselt teemat ei kommenteerita, on selge, et Eesti-Hiina suhteid juhtunu ei lähenda. Suhete jahenemist näitab ka hiljutine uudis, kui hiinlaste sõjaväeluure heaks töötanud Eesti mereteadlane Tarmo Kõuts spioneerimises süüdi mõisteti. Hiina mõjuvõimu kasvust ja sellega kaasnevast ohust kirjutavad järjepidevalt ka meie luureasutuste raportid.

"Hiina käsitleb teisi riike, on need väikesed või suured, riikidena, kelle suhtes ta eeldab, et ühtegi Hiinale vastu rääkivat hoiakut ei võeta," nentis riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson.

Rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse direktor Indrek Kannik märkis, et Hiina on hakanud läänele oma tahtmist peale suruma. "Ka oma elustiili ja oma arusaamist maailmast. See on ka Eesti vaatevinklist kõige ohtlikum asi – me kindlasti ei taha elada niimoodi, nagu Hiina tahab, et me elaksime," lausus Kannik.

"Minimaalne, mida Hiina maailma riikidelt taotleb, on see, et riigid aktsepteeriksid valimatult kõike, mis Hiina territooriumil toimub, sealhulgas ka inimõiguste rikkumist," lausus Reinsalu.

Hiina uiguuride suhtes toimepandavad inimõiguste rikkumised on praegu rahvusvahelise tähelepanu all. Välisminister Liimets ütles, et Eesti on seda teemat ka ise tõstatanud. Eesti on kaugenemas ka Hiina ning Kesk- ja Ida-Euroopa riikide 17+1 koostööformaadist ja eelistab suhtlust koos liitlastega.  

"Mis puudutab 17+1 formaati, siis seal praegu pigem aktiivset tegevust ei toimu. Eesti jätkab koostööd vastavalt oma huvidele nii selles formaadis kui teistes formaatides ja koostöös Hiinaga," lausus Liimets.   

"Kõige parem lahendus on see, et me töötame koos lääneriikidega, ka oma liitlaste, oma partneritega Euroopa Liidus ja ka Ameerika Ühendriikidega," leidis Mihkelson.

Kanniku sõnul peab Eesti koos lääneliitlastega Hiina ohtu endale teadvustama. "Kui see oht on teadvustatud ja aru saadud, et julgeolekuriskid Hiinaga suhtlemisel on suuremad kui majanduslik kasu, mida sealt on võimalik saada, siis on põhiline tehtud," lausus Kannik.