Kallas rääkis, et Eesti on vaktsineerimise kiiruse poolest Euroopas kolmandal kohal, mis on positiivne. Samas võiks olla vanemaealiste grupis vaktsiiniga hõlmatuse tase palju parem.

Kui näiteks Soomes on üle 80-aastaste hõlmatus palju kõrgem, siis Kallase sõnul leppis valitsus ametisse astudes kokku, et kaks kolmandikku vaktsiinist peavad saama riskirühmad ja kolmandik eesliinitöötajad.

Kallas märkis, et kui Tallinnas oli massvaktsineerimisega probleeme, siis väljaspool pealinna said vaktsiinid massvaktsineerimisel ära süstitud ja seda ka riskirühmadele, kellele need mõeldud olid. Vanemaealised vajavad tema sõnul siiski personaalset lähenemist ja massvaktsineerimine sobiks pigem noortele. "Põhiline fookus vanemaealistel on ikka perearstidel," lisas ta. Samuti kiitis peaminister erasektorit vaktsineerimisel appi tulemise eest.

Kallase sõnul oli massvaktsineerimine hea test selleks, kui on piisavalt vaktsiini, et kõiki vaktsineerida. "Mis on veel positiivne – noored on positiivselt meelestatud vaktsineerimise osas, nad tulevad kohale." Vanemaealised vajavad tema sõnul aga personaalset lähenemist ja perearsti juures vaktsiini saades oskab inimese raviajalugu tundev perearst paremini aidata.

Sõnumid AstraZeneca vaktsiini osas on segased üle maailma

Riik peab Kallase sõnul inimestega suhtlema selgete, ühtsete sõnumitega. See on aga keeruline, kuna vastuolulised sõnumid ei tule vaid kodumaalt, vaid üle maailma. "Segased sõnumid AstraZeneca vaktsiini osas tulevad ka erinevatest riikidest."

"Sõnumid ongi väga segased," tõdes Kallas. Ta ütles, et kui inimesed on aga esimese doosi kätte saada, siis pole põhjust teist doosi karta, kuna kõrvalnähud ilmevad enamasti esimese süsti puhul. "Kui oli esimesel süstimisel kõrvalnähtudena palavik, siis ei tähenda, et ei tohi teist süsti teha."

Praeguseks on saanud AstraZeneca vaktsiini üle 20 miljoni inimese ja tõsiste kõrvaltoimete risk on selle kõrval Kallase sõnul väga madal olnud. "Riskid seoses COVID-i raske põdemisega on siiski palju suuremad kui riskid, mis on seotud vaktsineerimisega," lisas ta.

Kas näiteks raskete haigetega töötava inimese tööandjal võib olla õigus nõuda töötajalt vaktsineerimist, on Kallase sõnul kahe otsaga asi.

"See on suur vaidlus, ühelt poolt on inimesel õigus ise otsustada. Meil ei ole sundvaktsineerimist, meil on vaktsineerimine vabatahtlik. Teiselt poolt vastu – inimesel on õigus elule. Kui töötaja, kes pole vaktsineeritud, seab nende elu ohtu, siis see kaalub üles nende õiguse otsustada. Eesti riik ei hakka kedagi sundvaktsineerima. Küll on siis võib-olla erasektor, kes leiab, et neil on seda vaktsineerimist vaja. Ei saa takistada, et seatakse tööle tulemise tingimuseks see, et sul on vaktsiin tehtud," kirjeldas Kallas.