Diisliaktsiisi langetus lõi riigi rahakoti pihta

Kütusemüüjad ja transpordiettevõtted loodavad, et riik jätab diisliaktsiisi madalaks ka pärast järgmise aasta kevadet. Samas seni on madalam aktsiis riigieelarvele ainult kulu tähendanud.
Viimasel ajal on poliitikutele kirju saatnud nii kütusemüüjad, autovedajad kui turbakaevandajad. Kõik nad soovivad, et diislikütuse aktsiis jääks 37 sendi juurde. Nimelt kui aktsiisi läinud kevadel langetati, sai seadusesse kirja, et 2022. aasta 1. mail kerkib diisliaktsiis uuesti endisele tasemele ehk 49 sendini.
Riigikogu rahanduskomisjoni liige, reformierakondlane Jürgen Ligi usub, et diisliaktsiisi poleks tohtinud ka ajutiselt langetada.
"Eelarve sellest kindlasti kõvasti kaotas, roheline poliitika sellest kõvasti kaotas. Keegi sellest võitis loomulikult, aga valupunktidesse see raha ei läinud," ütles Ligi.
Rahanduskomisjoni esimees, keskerakondlane Erki Savisaar jälle usub, et eelarve mõttes oli aktsiisilangetus nii-öelda neutraalne. Ehk kuna Eestis osteti rohkem diislikütust, tegi see tasa ka madalama aktsiisi. Samas märgib ta, et kuna eelmine eelmine aasta oli igatpidi eriline, ei saa sellest ka põhjalikke järeldusi teha. Negatiivse poole pealt märgib Savisaar, et enammüüdud diislikütus läks kirja meie süsinikuheite arvutusse.
"Meie transpordisektori süsinikuheide on kasvutrendis ja see vähendab kvoote, mida me saame Euroopas kaubelda ja mille pealt eelarvesse raha teenida."
Rahanduskomisjoni aseesimees, isamaalane Aivar Kokk aga rõhutab just seda, et diislikütust müüdi Eestis varasemast rohkem. Peale selle tähendas odavam kütus väiksemaid kulusid paljudele Eesti ettevõtetele, lisas Kokk.
"Eesti ettevõtjad ei oleks selle kriisi olukorras olnud konkurentsivõimelised. Praegu tänu sellele me päästsime palju ettevõtteid ära, et diisli ja ka teiste kütuste aktsiise langetasime."
Seda, kas diisliaktsiisi langetus läks asja ette, on arvutatud ka rahandusministeeriumis. Ministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Merliin Laos ütles, et aktsiisilangetusel olid tõepoolest ka kaudsed mõjud. Neid on praegu küll raske numbritesse panna, aga paljudel ettevõtetel aitas odavam kütus kriisiga paremini toime tulla. Otsese eelarvemõjuga on asi aga veelgi selgem.
"Kogused oleks kindlasti olnud aasta kokkuvõttes väiksemad, kui need olid tänu madalamale aktsiisimäärale, samas ei saa täna rääkida sellest, et kogusemuutus oleks olnud nii suur, et me võiks öelda, et see oli eelarveneutraalne meede. Aktsiisilaekumine vähenes tulenevalt aktsiisimäära langetusest."
Eelmise aasta kaheksa kuu kokkuvõttes ehk pärast aktsiisilangetust müüdi Eestis üle 11 protsendi rohkem diislikütust, kui aasta varem.
"Selleks aga, et aktsiisilangetus oleks olnud eelarveneutraalne meede, oleks see kasv pidanud olema üle 30 protsendi."
Rahandusministeerium usub, et eelarvele mõjuks kehvasti ka see, kui diisliaktsiis näiteks järgmiseks ning ülejärgmiseks aastaks madalale jätta. Merliin Laos märkis aga, et päris pikka prognoosi senise info pealt teha ei saa.
"Nii lühikese aja jooksul, nagu meil praegu see madalam aktsiisimäär on olnud, ei ole me jõudnud mõjutada kõiki Eestit läbivaid transiittankijaid. Kui meil oleks pikemaajalisem vaade ja teada, et meil on madalam aktsiisimäär, siis kindlasti tekiks ka sealt juurdetulevaid liitreid," selgitas analüütik.
Ent kas neid tekiks nii palju, et madalam aktsiis end rahaliselt ära tasuks, ei tea praegu keegi. Aga mida siis edasi teha? Aivar Kokk usub, et Leedust-Lätist ei tohiks meie diislihinnad oluliselt kõrgemale kerkida, sest piirikaubandust tuleks vältida. Peale selle tuleb arvestada, et kriis pole veel lõppenud.
"Mina toetan seda, et järgmine aasta mitte aprillis aktsiis ei muutuks, vaid oleks kindlasti aasta lõpuni samal madalal tasemel. Ja järgmise aasta lõpus oleks alles see aeg, kui vaadata, kas aktsiisi on võimalik tõsta."
Jürgen Ligi ütles, et ehkki aktsiisilangetuse pikendamiseks on vaja seadust muuta, tehakse otsus niikuinii valitsuse tasemel.
"Alati on ju argument, et näe, inimesed pöördusid. Aga kuidas sa saad rääkida teise suupoolega rohelisest pöördest, kui on selline disproportsioon fossiilkütuste hindades."
Erki Savisaar aga leiab, et vaatamata lobigruppide üha aktiivsemale kirjasaatmisele pole diislikütuse arutelu praegu valitsuses teemaks. Ta usub, et kui see arutelu tekib, tuleks kaaluda ka seda, kuidas aktsiiside toel rohkem keskkonnasäästlikumaid kütuseliike soodustada. Aga riigieelarve strateegia läbirääkimistes neil aruteludel kohta ei tohiks olla.
"Praegu kevadel kiiret ei ole. Seda enam, et eelarvestrateegiat koostades ei saa seda madalamat maksumäära arvestada ka siis, kui täna valitsuse tasemel kokku lepitakse. Sest arvesse tuleb võtta seda, mis on kirjutatud seadusesse," ütles Savisaar.
Toimetaja: Mirjam Mäekivi