Kunstide keskuse koordinaator Kaire Maimets ütles, et nende eelarve on tasakaalus ja keskus pakub 40 kursust semestris mahuga 2500 ainepunkti. Maimetsa sõnul toimis kõik laitmatult kuni neile teatati, et raha enam ei ole.

"Praegu on meile öeldud, et koondamisteated kõigile saabuvad 15. aprillil. Keskus likvideeritakse, töötajad koondatakse. Arvestades, et tegu on Tartu Ülikooliga, tundub arusaamatu ja julm. Kui meil oleks erafirma, siis selliseid asju ikka juhtub. Aga et Tartu Ülikool on see koht ühiskonnas, mille ülesandeks on pakkuda haridust ja haritust - see hämmastab," rääkis Maimets.

Keskuses on seitse töötajat, kahele pakutakse nüüd tööd käsunduslepinguga. Viljandi Kultuuriakadeemia direktor Juko-Mart Kõlar ütles, et kasvav palgasurve ongi põhiline põhjus, miks raha on väheks jäänud.

"Kunstide keskuse näol oli meil tegemist ennekõike vabaaineid pakkuva keskusega, mis sisaldas Viljandi Kultuuriakadeemia vaatest ainult 15 ainepunkti eest kohustuslikke aineid. Minu kui kultuuriakadeemia direktori huvi on tagada meie ainete ja õppekavade jätkusuutlikus. Vabaained paratamatult, kuigi nad on olulised, on meie vaatest lisategevus," selgitas Kõlar.

"Aktuaalsele kaamerale" märkis Kõlar, et keskuse sulgemine oli keeruline otsus ja seotud kolme suurema teemaga – kõrghariduse pidev alarahastamine, kunstiõppe kallis haridus ja regionaalse kõrghariduse võimalikkus ja rahastamine. "Kui arvestada seda konteksti, ei jäänud muud üle kui otsustada põhiliste õppekavade ja kohustuslike ainete kasuks."

Tartu Ülikooli riigiteaduste tudeng Emma Pipi on keskusest võtnud mitmeid aineid. Emma Pipi muretseb, et tulevased tudengid peavad nüüd sarnaseid kursusi Tartust tikutulega otsima.

"Näiteks mina olin ainetes koos arstitudengitega, teoloogiatudengitega. Ma leian, et see on oluline koht, kus tudengid üldse kokku said, vahetasid mõtteid. Ma arvan, et iga eriala tudengid oleksid saanud kõik suurt lisa oma peaerialale," rääkis tudeng.

IT tudeng Karoli Kapp peab kunstide keskuse olemasolu väga oluliseks, kuna see koondab erinevate erialade tudengeid, kellele on kunst südamelähedane. Samuti on kunst oluline täiendus peaerialale.

"Näiteks IT-s oleksid need kunstioskused mulle väga palju kasuks tulnud, näiteks veebidisainerina või mis iganes töös, mida ma edasi teeksin. Kindlasti on see väga väärtuslik paik," märkis Kapp "Aktuaalsele kaamerale".

Tartu Ülikooli üliõpilasesinduse esimees Karl Lembit Laane kinnitab, et nördinud tudengeid on veel. Laane sõnul ei ole ülikool arutelusse tudengeid kaasanud.

"Kui me räägime üldiselt humanitaarteaduste ja kunstide valdkonnast, mille kooseisus ka Viljandi Kultuuriakadeemia on, siis seal ei tohiks rahaga nii suurt probleemi olla. Eelmise aastaga suurenes valdkonna jääk 3,3 miljoni euroni. Ma arvan, et kui oleks tahetud leida lahendus, siis oleks ka see olemasolevate vahenditega leitud."

TÜ kunstide keskuse nooremlektor Maarja Nõmmik märkis "Aktuaalsele kaamerale", et tema seda otsust ei mõista. "See on väärtusküsimus, mida mul on keeruline mõista. Isemajandava üksusena ta ei saakski eksisteerida. Kunst vajab toetamist, see on ilmselge."

Tartu Ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna dekaan Anti Selart seletas, et ülejääk on näiline. Teadusrahade laekumised on ebaühtlased. Ta tõdes ka, et ligi 220 000-eurose kulu juures aastas pole kunstide keskus suutnud oma eesmärki saavutada ja algsed optimistlikud rahastusplaanid ei pidanud vett. Ka lootused omatulu teenimise osas ei realiseerunud täiel määral.

"See, kui üksus nimega kunstide keskus likvideeritakse, ei tähenda, et kaob ära kogu töö, mis keskuses on tehtud. Kui me räägime siin mingite ainepunktide hulgast, siis päris suur osa kuulub ainetele, mille puhul on plaanis need paigutada teistesse üksustesse," ütles Selart.

Kõik pakutavad ained siiski ei säili. Vabade kunstide professuur jääb Tartusse, õppekavade kohustuslikke aineid õpetakse edasi Viljandis. Keskus lõpetab töö 31. augustil.