Laanet: Eesti on enda kaitsevalmiduse tõstmiseks valmis

Foto: Sander Koit/ERR

Venemaa vägede viimine Ukraina piirialadele tähendab, et ka Eestis võib tekkida vajadus kaitsevalmiduse tõstmiseks. Kaitseminister Kalle Laaneti sõnul on Eesti selleks valmis. Üldisemas mõttes peab aga rahvusvaheline kogukond laiema konflikti vältimiseks Ukrainas Venemaale survet avaldama, ütlevad eksperdid.

Enam kui 25 000 sõjaväelast ja ohtralt sõjatehnikat ehk praeguseks on Venemaa Ukraina piirialadele koondanud rohkem üksusi kui 2014. aastal Donbassi konflikti alguses, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Kokkupõrked Ukraina vägede ja Venemaa toetatud Donbassi separatistide vahel on intensiivistunud. Üks Ukraina sõdur hukkus ka neljapäeval, mil piirkonda külastas Ukraina president Volodõmõr Zelenski. Kui Zelenski on taas kinnitanud soovi liikuda NATO-ga liitumise poole, siis Eesti kaitseminister Kalle Laaneti sõnul võib see olla üks Venemaa aktiivsuse põhjustest.

"Kindlasti on ju Venemaa see riik, kes tahab näidata, et ka nemad on tegijad ja kui Ukraina arvab, et tema siin liigub ühes või teises suunas, siis see ei ole päris nii lihtne," kommenteeris Laanet.

Endise kaitseministri Jüri Luige hinnangul on venelaste aktiivsuse põhjuseks ka nende siseriiklik stagnatsioon.

"Selline olukord vajab rahva mobiliseerimist ja niisuguste võidukate sõdade või sõjaähvardustega on seda Venemaal alati tehtud," ütles Luik.

Venemaa presidendi kantselei asejuht Dmitri Kozak teatas neljapäeval, et Venemaa võib oma kodanike kaitseks liikuda Donbassi, kui Ukraina üritab piirkonda tagasi vallutada. Ukraina on öelnud, et neil pole mingit plaani separatistide kontrollitavate alade ründamiseks. Luige sõnul ongi sellised Venemaa sõnumid osa rünnakust.

"Me näeme intensiivsuse järsku kasvu, aga seal on mitu komponenti - väed, propaganda, kohalikud terroristid, diplomaatiliste initsiatiivide täielik eiramine. Nii et olukord on päris-päris sünge," tõdes Luik.

Rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse teadur Martin Hurt ütles, et Venemaa lõpp-eesmärke me tegelikult ei tea.

"Terve maailma fookus on täna suunatud Vene vägede viimisele Ukraina aladele ja Ukraina piirialadele, aga selle kõige varjus on Moskva tavaliselt väga meisterlik just selles, et viia läbi teisi operatsioone mujal," selgitas Hurt.

Teisisõnu võib Venemaa teine fookus vabalt olla ka meile lähemal. "Mida me ise peame siin silmas pidama, et me ise saadaks Venemaale signaale selle kohta, et me jälgime, mida te teete, vajadusel tõstame ise oma kaitsevalmidust," ütles Hurt.

"Me oleme selleks valmis ja selleks on ka teatud lähiaegade õppused läbiviimisel, kus tulevad ka meie liitlased Eesti territooriumile," sõnas Laanet.

"Praegu veel lahing ei käi. Praegu on võimalik suure tõenäosusega konflikti veel vältida. Putin peab aru saama, et rahvusvaheline kogukond on nii ühtne, et kui ta midagi teeb, siis talle tulevad väga suured probleemid," rääkis Luik.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: