Mart Helme asutab riigikogus Euroopa Liidust väljaastumise toetusgrupi
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) aseesimees Mart Helme ütles ERR-le antud intervjuus, et soovib asutada riigikogus toetusgrupi, mille eesmärk on Eesti lahkumine Euroopa Liidust. Helme sõnul on see appikarje föderaliseeruva Euroopa vastu, kus vohab neomarksistlik ideoloogia. Helme väitel üritatakse Euroliidus ajalugu ümber kirjutada ning kehtestada tsensuur. Euroopa Komisjonist üritatakse tema sõnul teha Euroopa valitsust.
Kas see oli emotsionaalne purse, kui te ütlesite riigikogus, et kaalute parlamendis Euroopa Liidust väljaastumise toetusrühma moodustamist? Või on see tõepoolset pikaajaline uus eesmärk?
See on küpsenud pikkamööda, olen alati olnud Euroopa Liidu kui majandusühenduse ja rahvusriikide liidu pooldaja, olen seda tänase päevani. Aga me näeme, kuidas Euroopa Liit on muutunud üliideologiseeritud ja föderatsiooni poole liikuvaks organismiks. Euroliidus rikutakse sõna otseses mõttes aluslepinguid ja Eesti liitumislepingut.
Näiteks hakatakse kehtestama ühiseid makse. Euroopa Komisjon, mida keegi ei ole valinud, kavatseb praegu võtta Euroopa Liidule laenu, see ei ole mitte üheski dokumendis Euroopa Komisjoni volitustega kooskõlas. Niisugune asi on vastuvõetamatu.
Lisaks vohab Euroliidus neomarksistlik ideoloogia, näiteks tühistamiskultuur. Mul tõusevad ihukarvad püsti, kui keegi räägib sellest, et Mozart ja Beethoven on valge rassi ülimlikkuse kehastus, ja seda tuleb revideerida. See meenutab juba Hiina maoistlikku kultuurirevolutsiooni. Niisugused asjad on kogunenud tilk tilga haaval. Praegu on vaja anda ühiskonnale signaal, et niisugune arengumudel ei saa olla normaalne ja vastuvõetav. See on nii-öelda häirekella helistamise ettepanek.
Kas see tähendab seda, et ka EKRE kui erakonna selge eesmärk on viia Eesti Euroopa Liidust välja?
Kõigepealt on eesmärk ikkagi algatada vastav diskussioon. Küsida: kuhu liigub Euroopa Liit ja kuhu liigub Eesti Euroopa Liidu sees? Me mõistame ju väga hästi, et nüüd vallanduvad süüdistused, et oleme Kremli käsilased, kuidas Eestil on valida ainult kas Euroopa või Venemaa, kuidas ei iialgi enam Eesti ei tohi üksi jääda, kõik need stampväljendused käiakse välja.
Küsimus ei ole selles, kas see on Euroopa või Venemaa. Küsimus on selles, missugune on see Euroopa, milles eesti rahvas on rahul, õnnelik ja kus eesti rahvas on ikkagi peremees oma otsuste üle. Me näeme, kuidas otsuste üle peremeheks olemine võetakse meilt ära. Meie praegune valitsus on valmis seda järk-järgult loovutama. Ma püüan inimesi mõistusele kutsuda ja diskussiooni tekitada.
Mis Euroliidu ideoloogiast te räägite? Saate täpsustada et mis seos on sellel Mozarti ja Beethoveniga?
No siin hiljaaegu jooksid meil ka kuskilt uudised läbi, et Oxfordi ülikooli juures on lausa lausa mingisugune teadustöö avaldatud sel teemal. (Uudisteagentuuri AP faktikontrolli kohaselt ei vasta tõele parempoolses meedias esitatud väited Euroopa heliloojate kui valgete ülemvõimu kehastuse eemaldamisest ülikooli õppekavast. Küll aga plaanib Oxfordi ülikool oma õppekava täiendada muu muusikaga - toim.)
No hea küll, Suurbritannia pole enam Euroopa Liidus. Aga neid signaale on siin ka teisi olnud. Mis on meil pistmist valge rassi ülimuslikkuse ideoloogiaga? Ega me ei hakka ju ometi nägusid mustaks värvima ja vabandama selle eest, et me juhuslikult olen valged inimesed.
Käib ideoloogiline pressing, näiteks see vihakõne teema. Riigikogus kolmapäeva öösel istusime ja kuulasime, kuidas me peame üle võtma Euroopa direktiivid, mis kohustavad meid sisse seadma tsensuuri. Meediateenuste seadus sisaldab sisuliselt kohustust tsensuur kehtestada. Ja muidugi meie ametnikud on siin omakorda suutnud vindi veel peale keerata.
Saate tsensuuriväidet täpsustada?
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelvave Amet asutab mingisuguse töögrupi, kes hakkab kontrollima, et meediaettevõtted ei tiražeeriks vihakõnet, rassilist vihkamist ja ma ei tea mida veel.
Esiteks ei ole seda defineeritud, mis asi täpselt on vihakõne. Selle tõlgenduse piirid on nii ähmased. Ma meenutan ikkagi jälle nõukogude aega, milles ma peaaegu pool oma elu elasin. Seal oli praktiliselt kõik võimalik tembeldada nõukogudevastaseks agitatsiooniks. Ütlesid, et kartulisaak oli sel aastal vilets, ahhaa, sa oled kriitiline Nõukogude põllumajanduse suhtes. Ja see oli nõukogudevastane agitatsioon. Ameerika autod on paremad kui Nõukogude autod. Ahhaa, sa ei tunnista Nõukogude tööstuse edusamme, see on ka nõukogudevastane agitatsioon. Praegu me liigume täpselt sellel kursil, mis on mulle täiesti vastuvõetamatu.
Kui teised EKRE parlamendiliikmed selle toetusgrupiga liituvad, siis Eesti poliitilisel maastikul tekib esmakordselt parlamendierakond, mille ametlik suund on viia Eesti Euroopa Liidust välja. Euroliidust lahkumise nõudmine on sisuliselt paradigmaatiline muutus. Varem on seda nõudnud olematu toetusega tänavaparteid, nüüd siis erakond, millel on viiendik riigikogu liikmetest?
Ma ei saa rääkida praegu erakonna eest tervikuna. Need otsused peab vastu võtma erakonna juhatuses ja erakonna volikogus. Võib-olla vajab see ka ka kongressi heakskiitu. Peab täpsemalt järele vaatama, võib-olla on vaja meie programmi muutmist.
Aga ma tahan veel kord rõhutada: ei mina ega meie erakonna liikmete absoluutne enamus ei ole Euroopa Liidu kui rahvusriikide ühenduse ja Euroopa Liidu kui majandusühenduse vastu. Me oleme Euroopa Liidu kui föderaalriigi vastu, oleme vastu Euroopa Komisjonile kui Euroopa valitsusele, oleme vastu Euroopa ühismaksudele ja oleme Euroopa ühtse poliitilise ideoloogia kehtestamise vastu.
Mis on teie järgmised sammud, registreerite selle toetusrühma loomise riigikogus?
Jah, mõned fraktsioonikaaslased on juba öelnud, et nad ühinevad sellega. Ma tean, et on ka fraktsioonikaaslasi, kes kindlasti ei ühine, kes jäävad äraootavale seisukohale. Meil on kindlasti ka pigem euromeelseid inimesi. Ma ei saa öelda, et meil on siin konsensuslik üksmeel.
Toimetaja: Mait Ots