Hindrek Riikoja tõdes, et valge raamatu pealt on keeruline öelda, milline on siis riigi strateegia kriisist väljatulekuks. Selle asemel õpetatakse elama erinevate piirangute tingimustes. Tema hinnangul peaks riigi eesmärk olema naasta võimalikult kiiresti normaalse elu juurde, et inimesed saaksid käia kõrtsides ja kontsertidel, ilma et nad peaksid vahet hoidma või maski kandma, kuid seda eesmärki seal sõnastatud ei ole.

"Avalikult on see dokument sõelapõhjaks lastud, aga ma nii kuri ei tahaks olla," lisas ta samas.

Riikoja nimetas positiivseks algatust, et midagi viimaks tehtud on: "Seda on rohkem, kui viimase aasta jooksul tehtud on."

Indrek Lepik pidas valge raamatu foorisüsteemi veidraks ja leidis samuti, et prioriteet peaks olema piirangutest väljumine. Ta nimetas olulisimana võimalikult suure hulga inimeste vaktsineerimise, leides, et eksklusiivselt vanurite vaktsineerimise plaaniga pikalt jätkata ei saa. Tema hinnangul eesmärgiks seatud 70 protsendi täisealiste vaktsineerimine suve lõpuks enam reaalne ei tundu, sest ka vaktsiinitarned kiratsevad.

Riikoja kritiseeris haigekassa lähenemist, mille juht noomis erasektori meditsiiniettevõtteid, kes möödunud nädalal asusid vaktsineerima nooremaid inimesi, kes kohale tulid, kui oli selge, et vanemaealised hoiavad massvaktsineerimisest kõrvale. Ta nimetas Rain Laane paindumatust sellises olukorras kohatuks, sest riigil on neid ettevõtteid rohkem vaja kui ettevõtetel riiki - ilma nendeta tema hinnangul populatsiooni vaktsineeritud ei saa.

Ta tõdes oma kogemuse pealt, et riik läheneb ülesannetele protsessipõhiselt, kuid erasektor tulemuspõhiselt, mis on A ja O ning mida ei saa töö käigus silmist lasta.

Riikoja kritiseeris ka president Kersti Kaljulaidi, kes ütles intervjuus Delfile, et eelmine valitsus ei teinud midagi ja neil puudus strateegiline juhtimine, mis puudutab vaktsineerimist. Riikoja sõnul sai ettevalmistustöö vaktsineerimiseks alguse siiski eelmise valitsuse ajal, mistõttu takkajärele väita, et eelmine valitsus ei teinud midagi, on tema hinnangul liigategemine.

"Ma saan aru, et presidendile oli üdini vastumeelne, et EKRE oli eelmises valitsuses, aga ei saa kainet mõistust seejuures kaotada," ütles Riikoja. "On põhjust kritiseerida eelmist valitsust ja on põhjust kritiseerida seda valitsust."

Tema hinnangul on sel valitsusel pandeemia vastu võitlemisel suuri apse rohkem ette näidata kui eelmisel, samas aga võinuks eelmine valitsus vaktsineerimiseks ettevalmistumise möödunud suvel ära teha.

Indrek Lepik tuletas meelde, et kahel valitsusel on järjepidevus Tanel Kiige näol siiski olemas.

Anvar Samost leidis, et valge raamat on bürokraatlik, klišeelik ja kantseliitlik ja midagi inimlikku sealt leida on väga raske. Kogu teost iseloomustab rohke sõnavaht, kuhu mõni mõte, juhul kui neid oli, on 36 lehekülje vahele kaotsi läinud.

"Valge raamat on ametnike koostatud dokument," ütles ta.

Samost pidas mõistmatuks, et foorisüsteemi tabeli telgedeks on nakatunute arv seitsme päeva keskmisena ja seitsme päeva keskmine surmade arv.

"Kipume unustama, milleks piirangud on kehtestatud - selleks, et hoida kontrolli all tervishoiusüsteemi peale langevat koormust," ütles Samost, lisades, et kui piirata viiruse levikut, on ka haiglate koormus kontrolli all.

"Mõõdik peaks olema, mitu inimest on igapäevaselt ravil, mis suunas see number liigub, palju neist on intensiivravil. Haiglatel on piirvõimekus, mida ületades hakkavad muud ülesanded rängalt kannatama," ütles ta. "Kui haiglate koormus langeb, peaks loogiliselt piiranguid koheselt leevendama."

Ta tsiteeris peaminister Kaja Kallast, kes on samuti öelnud, et piirangud ei tohi kehtida päevagi kauem, kui see hädavajalik on.

Toomas Sildam tõi eeskujuks Teaduste Akadeemia koostatud leheküljepikkust dokumenti, mis kirjeldab inimeste, riigi ja tööandjate vastutust kriisis, rõhutab vaktsineerimise hädavajalikkust kriisist väljumiseks ja nimetab kolmandana ventilatsiooni olulisust kui võimalust vähendada viiruse kontsentratsiooni ja pakkuda pikaajalist hüve.

Sildami sõnul tundus Kaja Kallas olevat surve all mingi initsiatiiviga välja tulla.

"Kallas tuli sellega Riigikogu ette ilma, et kõik ministridki sellega kursis olnuksid," märkis Sildam, lisades, et riigikantselei inimesed tutvustasid seda ministritele samal ajal kui Kallas Riigikogus rahvasaadikutele. Keskerakonna fraktsiooni liige Erki Savisaar saatis aga samal ajal välja pressiteate, et oleme valmis ühiskonna järk-järguliseks avamiseks.

Tema hinnangul soovis Keskerakond sõnumiga eristuda, teadmata, millega tuleb välja Kaja Kallas, mistõttu tekkis sõnumite võidujooks, püüuga teise sõnumit ennetada.

"Pressiteatest puudus ainult see, millal Keskerakond oma ettepanekud valitsuskabineti nõupidamisele esitab," torkas Sildam, meenutades, et tegemist on ju jätkuvalt koalitsioonierakonnaga.