Saksamaa järgmise liidukantsleri kandidaatide valimine on jõudmas kulminatsioonini. Kristlike demokraatide liidu ehk uniooni moodustava kahe erakonna - Kristlik-Demokraatliku Liidu (CDU) ja Kristlik-Sotsiaalse Liidu (CSU) - juhid teatasid pühapäeval pärast parteiladviku kohtumist, et alles on jäänud kaks kandidaati - nemad ise.

"Meie eesmärgiks on luua CDU ja CSU vahele nii palju ühtsust kui see võimalik on praeguses olukorras, kus kantsler on ametist lahkumas. Kaalul on väga palju. Euroopa jälgib Saksamaa arenguid. Maailm eeldab stabiilset Saksamaad. Seepärast ongi meie liidul väga eriline vastutus," ütles CDU juht Armin Laschet.

"Oleme selgeks saanud, et mõlemad kandidaadid on sobivad ja valmis vastutust võtma. On oluline, et me austaksime teineteist. Ma võin seda öelda tulemusest hoolimata, et meie personaalne koostöö on väga-väga hea. Asi pole ainult meie ambitsioonis, vaid heas, mida me saame tuua mitte ainult liidule, vaid kogu Saksamaale," rääkis CSU juht Markus Söder.

Arvamusküsitlustes juhib unioon endiselt konkurentide ees, kuid paari viimasega kuuga on nad toetuses kaotanud ligi kümme protsenti. Erakonda laastanud korruptsiooniskandaali kõrval võib üheks selle põhjuseks olla ka segadus kantslerikandidaadi valikul.

"CDU on valiku tegemisel venitanud kaugelt liiga kaua. Ja neil on kasvav hulk probleeme, mis pole seotud kummagi kandidaadiga. Kasvava pinge all võivad nad teha paanilise otsuse - teha valiku, mis ei kesta liiga kaua. Erakond lammutab ennast ise praegu ja avalikkus tõesti karistab neid ühtsuse puudumise eest," kommenteeris Angela Merkeli biograafia autor Stefan Kornelius.

Kuid kristlike demokraatide teel võib veelgi karisid olla, sest seni on neid kandnud Angela Merkeli tohutu isiklik populaarsus.

"Valijad saavad varsti aru, et Angela Merkelit ei ole enam valikus. Nad ei saa enam valida naise poolt, keda nad tunnevad. Järsku on nende ees valik inimeste vahel, keda nad väga ei tunne. Armin Laschet ei ole avalikkuses eriti tuntud. Tema nimi ei pane inimeste peades n-ö tuttava kellukese helisema. Populaarsuses on Markus Söderil väga suur eelis Lascheti ees," selgitas Kornelius.

Merkeli erakonna segadusest on arvamusküsitlustes võitnud pea kõik teised erakonnad. Eriti rohelised.

"Roheliste erakonna toetus on stabiliseerunud 22-23 protsendi juures. See on üllatus. Tegemist on esimese korraga ajaloos, mil roheliste erakond on stabiilselt sellel tasemel juba kuid. Esimest korda ajaloos lähevad nad valimistele vastu ka kantslerikandidaadiga," selgitas Süddeutsche Zeitungi parlamendibüroo juht Cerstin Gammelin.

Selle nädala lõpus teevad rohelised oma valiku ära. Kantslerikandidaat on olemas ka juba sotsialistidel ehk SPD-l ja liberaalidel ehk FDP-l. Gammelini hinnangul on võimalik, et kristlikud demokraadid ei saa kantsleri ametikohta.

"On väga tõenäoline, et enamuse võiks saavutada ka koalitsioon roheliste, SPD ja FDP vahel. Jah, on võimalik, et kristlikud demokraadid ei saa kantsleri ametikohta," ütles ta.

Oma kantslerikandidaati pole otsustanud ka veel parempopulistlikuks peetud AfD, kuid nende lootus järgmisesse valitsusse pääseda on pea olematu, sest Saksamaa ajalugu arvestades on nad teiste erakondade jaoks toksilised.

Saksamaa järgmise nelja aasta poliitilised jõujooned otsustatakse lõplikult ära selle aasta 26. septembril toimuvatel Bundestagi valimistel.