"Kui Laschet hakkab koalitsiooni juhtima, siis tuleb see väga Merkeli omaga sarnane koalitsioon, mis on tugevalt Euroopa-keskne. Eesti jaoks on võib-olla kõige olulisem - vahest isegi olulisem kui suhtumine Venemaasse, sest see jääb ilmselt enam-vähem sarnaseks kui täna - on see, et nad tahavad hakata prantslastega Euroopa Liitu muutuma," rääkis Terras. Tema sõnul soovib Laschet Euroopa Liidus rohkem föderaalsust, ühiseid makse, Euroopa-kesksemat otsustamist.

"Nii et see on meile vahest isegi ohtlikum, kui näiteks välispoliitikas tahetakse konsensust kaotada või kui ta räägib Euroopa armee loomisest. Need on Eesti tuleviku mõjutamisel võib-olla isegi suurema tähtsusega kui ainult suhtumine Venemaasse, mis, ma arvan, retooriliselt läheb pehmemaks, aga sisuliselt, kui rohelised peaksid olema koalitsioonis, siis ei muutu midagi, sest rohelised, nii kummaline kui see ka ei ole on kõige Venemaa-vaenulikum partei Saksa poliitilises süsteemis," ütles Terras.

Terras rääkis mai algul Isamaa sotsiaalmeediakanalis, kuidas Lascheti tõus Saksa valitsuse etteotsa ei pruugi Eesti jaoks soodne olla.

"Olukord on äärmiselt ebamugav Eesti jaoks, sest Kristlik-Demokraatliku Liidu (CDU) kantslerikandidaat on selgelt olnud väga Vene-meelsete vaadetega. Ta on kõige suurema liidumaa peaminister, mille majandus sõltub väga tugevalt Vene gaasist ja tal on selles suhtes väga selged seisukohad, mida ta on ka välja öelnud. Üldine sentiment Saksamaal on ikkagi see, et võtame Venemaal gaasi ja maksame neile selle eest palju raha, siis suudame [Vene presidendi Vladimir] Putini meelsust muuta - lollus, lihtsameelsus, aga niimoodi on," rääkis Terras.

"Ja praegu nii kummaline kui see ka ei ole, Eesti jaoks tundub, et roheliste kantslerikandidaat Annalena Baerbock, kes on selgelt avaldanud Putini ja Venemaa vastaseid seisukohti, tundub meile parem valik," lisas Terras.

Euroopa Parlamendis Merkeli parteiga CDU samasse Euroopa Rahvapartei fraktsiooni kuuluv Terras rääkis ka sellest, kuidas Saksa kristlikud demokraadid on Merkeli juhtimisel aastaid osanud võtta teiste erakondade tõstatatud teemad enda omaks ning sellega oma konkurentide toetust vähendanud.

"Nii et CDU kavatseb ka neil valimistel kindlasti rohelisi sellega nõrgestada, et rääkida väga rohelist juttu nagu autode elektrifitseerimine, autoliikluse vähendamine, kiiruspiirangud teedel - kõik need debatid tulevad, mis võivad rohelisi ja mitte ainult neid nõrgendada," märkis Terras.

Küsimusele, kuidas tema vaatab keskkonnateemade esiletõusmisele Saksamaal ja sellega kogu Euroopa Liidus, vastas Terras, et nõuete seadmisel tuleb vaadata konkreetsete riikide konteksti: "Kui 150-kilosel ja 50-kilosel mehel mõlemal kästakse 50 kilo alla võtta siis 150-kilone tunneb ennast pärast seda väga hästi, aga 50-kilone on surnud. Ja täpselt seda tahetakse teha, kui väänatakse kõikidele - nii Hollandile kui ka Eestile - sama mõõduga nõudmised. Ma olen selle vastu. Kui teeme üleeuroopalised seadused, mis kehtivad kõigile, siis on see ohtlik."

Terras rõhutas ka seda, et ainult tuule ja päikesega ei saa tagada energiajulgeolekut ning selleks, et elektrienergiat oleks ka külmal ajal, kui päike ei paista ja tuul ei puhu, peavad soojuselektrijaamad jääma. See tagaks ka, et energia oleks sellise hinnaga, mida tarbijad suudavad maksta, lisas ta.

Rääkides oma eelistustest Saksamaa järgmise koalitsioonivalitsuse suhtes, ütles Terras, et eelistaks CDU ja liberaaldmokraatliku partei Vabad Demokradid (FDP) koalitsiooni: "Mina arvan, et Eesti jaoks parim valitsus oleks, kui CDU ja FDP teeksid koos valitsuse, et neil piisaks oma saadikutest enamuse saavutamiseks Bundestagis."

Samas rõhutas Terras, et Saksa praeguses poliitilises olukorras on võimalikud väga mitmesugused koalitsioonid, milles ainsana paistab olevat välistatud paremäärmusliku Alternatiiv Saksamaale (AfD) kaasamine koalitsiooni.

"Täna on kõik värvid võimalikud. Kui rohelised saavad teha sotsiaaldemokraatide (SPD) ja (vasakäärmusliku - toim.) Die Likega nii-öelda rohe-puna-punase valitsuse, siis nad teevad seda. Aga ma usun, et see ei tule kokku ja siis otsitakse teisi lahendusi ning siis on rohelised arvanud, et nad võivad teha koos CDU-ga," rääkis eurosaadik.

Üks võimalus oleks ka CDU ja roheliste koalitsioon, millesse oleks kaasatud liberaalne FDP. "CDU tahaks rohelistele kindlasti liberaale juurde, isegi kui muidu hääled rohelistega kokku tuleks. Nad võtaksid liberaalid juurde, sest see oleks nii-öelda vastukaal roheliste [vasakpoolse] sotsiaalpoliitika suhtes. Nii, et Jamaica [lipuvärvide - musta (CDU), kollase (FDP) ja roheliste - koalitsioon] oleks üks võimalus," märkis ta. "Kummalisel kombel on ka nii-öelda Saksa lipuvärvide koalitsioon ehk CDU, SPD ja FTP - ka see ei ole ka välistatud," lisas Terras. Tema sõnul on välistatud CDU ja FDP koalitsioon Die Linkega.

Saksamaa liiduparlamendi Bundestagi valimised peetakse 26. septembril ning viimaste küsitluse kohaselt on populaarseim CDU, kuid selle järel on teisel kohal roheliste partei.

Erukindral Terras on õppinud Saksamaal Bundeswehri ülikoolis ja töötanud ka Berliinis Eesti kaitseatašeena. Terras valdab saksa keelt.