Riigikogus otsitakse piisava toetusega presidendikandidaati
Ehkki riigikogus käib juba mõnda aega vaikne kompamine, kas erakondadel oleks võimalik leida selline presidendikandidaat, kellel oleks augustis riigikogus toimuvatel valimistel piisavat toetust, siis avalikkuse ees nimedest veel ei räägita.
Esialgu oodatakse siiski, kas oma kandideerimisest teatab endine peaminister ja riigikogu esimees Jüri Ratas.
Keskerakonna aseesimees Jaanus Karilaid ütles, et erakonna esimees Ratas on lubanud teha oma otsuse presidendiks kandideerimise kohta kahe-kolme nädala jooksul: "Kui ta otsustab minna presidendikampaaniasse, siis on ilmselge, et kogu erakond läheb tema selja taha ja kui ta teeb teistsuguse valiku, siis erakond mõistab ka seda ja on ka selle eest väga tänulik. Siis me ei pea tegema erakorralist kongressi ja ei pea hakkama otsima uut juhti."
Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) on oma presidendikandidaadina välja käimas endist riigikogu esimeest ja erakonna riigikogu fraktsiooni juhti Henn Põlluaasa. Samas on erakonna esimees Martin Helme varem välja öelnud, et ka Ratas sobiks tema hinnangul presidendiks.
"Põhiteema on praegu see, et ta ikka veel ei ole kellelegi väga selgelt välja andnud seda otsust, mida ta teha tahab. Kas tahab siis ise kandideerida või mitte. Ma arvan, kui Jüri Ratas otsustab, et ta kindlalt on selles mängus sees ja tahab kandideerida, siis ta oleks tugev kandidaat," rääkis Helme.
Helme sõnul käib juba mõnda aega riigikogus kompamine, kas oleks mõeldav leida kandidaat, kelle saab augustis riigikogus ära valida. Et see sünniks, peab kandidaat saama 68 häält, vastasel korral liiguvad valimised valimiskogusse. Kuna koalitsiooni häältest jääb puudu, peab kandidaat sobima ka vähemalt osale opositsioonist.
"Praegu käivad konsultatsioonid erinevate erakondade vahel - esiteks, kas on võimalik leida ühist kandidaati, keda oleks võimalik ka riigikogus ära valida ja millised on need kokkupuutepunktid, et vältida seda, mis eelmine kord juhtus," selgitas peaminister ja Reformierakonna esimees Kaja Kallas.
2016. aastal tegid erinevate erakondade kandidaadid jõulist kampaaniat, kuid keegi neist lõpuks valituks ei osutunud ja presidendiks valiti üllatuskandidaadina Kersti Kaljulaid.
Politoloog Martin Mölderi sõnul on tänavune ettevaatlikkus kampaaniate tegemisel ootuspärane.
"Palju vähem tehakse sellist nii öelda tavapärastele valimistele omast kampaaniat ja palju rohkem nagu proovitakse kindlustada seda, et taolisi tagasilööke, nagu eelmine kord tuli, ei tekiks," ütles Mölder.
Mölder kahtleb, et president tänavu kohe riigikogus valitud saab: "Selleks oleks vaja ühte kandidaati, kellel oleks väga-väga laiapõhjaline toetus. Et kui me vaatame neid positsioone, kus erakonnad praegu on, siis ma ühtegi nii laiapõhjalise toetusega kandidaati ei näe."
Toimetaja: Mait Ots