Anvar Samost rääkis, et eelmisel pühapäeval meeleavalduste ohjeldamine politsei suurte jõududega leidis käesoleval nädalal laiemat kõlapinda, kuid tema ootas, et mõni politseiametnik või valitsuspoliitik oleks avalikult tunnistanud vea tegemist.

"Aga ilmselgelt sisemiselt sellest veast saadi aru ja esmaspäevast ei ole politsei läinud enam piltlikult öeldes paarikümmet inimest sama suure hulga relvastatud politseinikega laiali ajama, mis on, ma arvan, mõistlik, ja see ebaproportsionaalne jõudemonstratsioon Tallinna kesklinnas sai lõpu. Ma saan aru, et mingitele inimestele kahtlemata meeldib see, et lähen näiteks Nevski katedraali ette plakatiga seisma ja tulevad politseinikud, kes hakkavad teda ära ajama. Ei maksa nendele inimestele seda rahuldust pakkuda," lisas ta.

Toomas Sildami hinnangul ei käitunud politsei valesti.

"Anna siis politseile nõu, mida teha. Sul on tervisekriis, on kehtestatud piirangud, et inimesed oleks hajutatud, kuni kümneliikmelised grupid koos, aga hoidma peab kahemeetrist distantsi. Ja kui siis kohal on ka politsei, kes näeb, kuidas seda kõike rikutakse, ja kohal on ka terviseametnikud, kes täiesti seaduslikult ütlevad politseile "palun sekkuge", mis siis on? Politsei ütleb, et me ei sekku, meid need valitsuse kehtestatud piirangud ei huvita ja üleüldse lõpetage see jutt, et siin viimase ööpäeva jooksul suri haiglas kümme koroonapatsienti?" kommenteeris ta.

Samost vastas, et tema hinnangul osad piirangud ongi asjatud. "Ma arvan, et see meeleavalduste piirang on täiesti asjatu ja mittevajalik ja tegelikult see peaks olema esimene asi, mis 26. aprillil kehtivuse kaotab," selgitas ta.

"Kõik need piirangud, mis takistavad inimestel vabalt meelt avaldada vabas õhus, võiks maha võtta," lisas ta.

Samost märkis, et piirangute mahavõtmine pole politsei kehtestada, kuid politsei saab kasutada tervet mõistust. "Nagu nad on alates teisipäevast kasutanud. Mingit probleemi pole olnud, usun, et ka täna ei teki, ka eile tekkinud," sõnas ta.

Samosti hinnangul ei saa praeguste meeleavalduste puhul kasutada ka ettekäänet, et need on oht põhiseaduslikule korrale.

"Eriti naljakaks ja et mitte öelda nagu "hunt tuleb" tüüpi olukorraks muudab selle see, kui hakatakse rääkima ohust põhiseaduslikule korrale. Ma oleks väga imestunud, kui Eesti Vabariigi kaitsepolitseiamet oleks nende meeleavaldajate põhjal koostanud mingi ohuhinnangu, kust oleks nähtunud oht Eesti põhiseaduslikule korrale. Ega see fraas "oht põhiseaduslikule korrale" ei ole mingisugune sõnakõlks, see on täidetud konkreetse sisuga, see sisuliselt tähendab ju riigipööret," selgitas ajakirjanik.

Sildam märkis samas, et meeleavaldajate hulgas on kindlasti neid, kes on mures kas seadusemuudatuse või ka oma argiprobleemide, näiteks töökaotuse pärast, aga ka võimalikke provokaatoreid. "Kindlasti on kõigi nendega liitunud erinevaid seltskondi, ka neid, keda politsei- ja piirivalveameti peadirektori Elmar Vaheri sõnul nähti ka 2007. aasta aprillisündmuste ajal," lisas ta.

"Minu meelest on täiesti loomulik, et politsei peab selliste sündmuste puhul siiski vaatama igaks-juhuks ka teoreetiliselt paar sammu ettepoole," ütles ta.

Samost kordas, et politsei ja terviseamet võiks tunnistada, et tehtud otsus oli vale. "Politsei käitumine sel nädalal näitab ju seda, et sellest eksimusest saadi aru, et see meede, mis võeti kasutusele, oli ebaproportsionaalne. Kõik said sellest lõpuks aru," sõnas ta.

"Minu jaoks on siin puudu ainult see, et kuskilt tuleks esiteks siseminister, kes julgeks öelda, et oli viga, ja teiseks, et kuskilt ilmuks välja ka tavaliselt avalikkuse ees väga palju esinev terviseameti peadirektor Üllar Lanno, kes, ma saan aru, oli nende meetmete tellija. Ta võiks ka ju öelda seda, et läks üle piiri see asi. Need inimesed võiksid selle vastutuse võtta, mis praegu kardetavasti jagatakse mingitele tavalistele politseiametnikele, kes väga suure tõenäosusega ilma terviseameti tellimuseta poleks selliseid politseijõude sinna saatnud," lisas Samost.