Eksperdid: Venemaa testib survega Ukrainale Lääne ja Kiievi valmisolekut

Foto: SCANPIX / AFP

Venemaa vägede koondamisel Ukraina piiri äärde ja Mustale merele võib olla erinevaid eesmärke - nii sisepoliitilisi kui ka välispoliitilisi, sealjuures ka laiemalt kui ainult Ukraina mõjutamiseks, leidsid teema Vikerraadio "Välistunnis" analüüsinud eksperdid.

"Vägede koondamine on surveavaldus, aga kas, millal ja millises mahus pauk tuleb, ei ole teada. Fakt on, et väikesemahuliseks konfliktisk on kindasti ruumi ja võimalust," tõdes NATO Ukraina esinduse kunagine asejuht ja Merle Maigre.

Tema sõnul võib pingete kruvimisel olla Venemaa jaoks ka sisepoliitiline mõõde, arvestades Vladimir Putini plaani jääda eluaegseks presidendiks. Samuti võib Moskva soovida testida USA uut administratsiooni ja president Joe Bideni valmisolekut. Lisaks võib Venemaa testida ka Euroopa Liitu ja lääneriike laiemalt ning samuti Ukraina ja Lääne suhteid.

Aga ennekõike on see surveavaldus Ukrainale ja selle presidendile Volodõmõr Zelenskile, kes oma valimiskampaanias lubas lõpetada riigi idaosas sõja, kus Venemaa toetusega tegutsevad separatistid sõdivad alates 2014. aastast Ukraina valitsusvägedega, rõhutas Maigre. "See on ka test Ukraina enesekehtestamise osas, test suhete kvalideedile Läänega, sellele, kui palju Lääs on valmis Ukrainale appi tulema," lisas ta.

Teine saates osalenud ekpert - Rahvusvahelise Kaitseuuringute teadur Kalev Stoicescu - nõustus osaliselt viitega, et Venemaa üks eesmärke võib olla soov tagada Ukrainalt annekteeritud Krimmi poolsaare varustamine puhta veega ning selleks vallutada tükk Ukraina territooriumist, kust vastav veetoru alguse saab. "Aga samas, kui venelased suutsid ehitada mandrilt silla Krimmi, siis kas nad tõesti ei suudaks veetrassi ehitada?" küsis Stoicescu.

"See on tõepoolest üks võimalikke stsenaariume, aga see näitab, et Venemaal on vaja konkreetset ettekäänet sõjategevuse alustamiseks," rääkis Stoicescu.

Tema hinnangul võib Venemaa ka Ukrainat provotseerida nagu 2008. aastal tehti Gruusiaga, et saada ettekääne rünnaku alustamiseks. Kui Moskva saab näidata, et Ukraina alustas konflikti, siis see oleks Venemaa jaoks ideaalne stsenaarium, rääkis Stoicescu.

Kui aga see ei õnnestu ja Ukraina ei allu Venemaa provokatsioonidele, siis võivad venelased ka ise mõne diversiooni või sabotaaži korraldada, kas veevarustuse või ka näiteks Kertši väina sillaga seoses, rääkis Stoicescu. "Aga igal juhul on vaja midagigi. Isagi Hitler pidi natukene mõtlema, enne kui Poolale kallale läks - et oleks ettekääne," rõhutas Stoicescu.

Lisaks võib provokatsioone oodata ka Donetski ja Luganski separatistide poolt, märkis Stoicescu. Näiteks ületavad nad kontrolljoone, mille peale Ukraina avab tule ja vallandub suuremahulisem konflikt. Lisaks võib Moskva algatada nende rahvusvahelise tunnustamise, mis võib samuti mõjuda provokatsioonina, rääkis Stoicescu.

Analüütik rõhutas, et kui seitse aastat on 2014. aastal puhkenud relvakonfliktist möödunud ja kurnamissõja taktika pole tulemusi andnud - Ukraina pole tagasi pöördunud Moskva mõju alla - siis mis põhjusel peaks Putin jätkama veel seitse aastat sama moodi jätkama, kui on näha, et Ukraina ei anna alla. "Võib-olla näeme nüüd, et Putin on teinud otsuse, et nüüd tuleb jõudu kasutada. Ma arvan, et see on suunatud septembrile, kui kuu keskel toimub suurõppuse Zapad 21 aktiivne faas ja septembris toimuvad ka riigiduuma valimised ning sõda aitaks rahvast võimude toetuseks mobiliseerida," rääkis Stoicescu.

Maigre rõhutas, et ehkki Venemaa võib tõesti Krimmi veevarustuse parandamiseks uue maatüki vallutada, kuid selle juures on oluline ka suutlikkus seda enda käes hoida. Moskva teine eesmärk võib aga uute aktsioonidega olla see, et saavutada Donetski ja Luganski separatistlike piirkondade üle läbi rääkimiseks uus, enda jaoks soodsam olukord, märkis Maigre. "Sellega anda uus impulss nendele läbirääkimistele," lisas ta.

Lisaks oluline ka Ukraina sisepoliitika mõjutamine, rõhutas Maigre. President Zelenski lubas ju sõja lõpetada, aga peab nüüd Venemaa-poolsele vaenutegevusele vastama, on ta sellega sunnitud oma sõnu sööma. Pealegi on 400 000 sõjaveterani andnud endast märku, lubanud tänavatele tulla - Putin võib ka neile mängida, viitas Maigre.

Stoicescu rääkis, et lõpuks on Läänes hakatud aru saama, et Venemaad on võimalik ohjeldada selliste sanktsioonidega, mis kahjustavad tema majanduslikku võimekust. Läänes võidakse hakata tegutsema selles suunas, et kahjustada Vene rahalist võimekust. Kui Moskval on raha vähe, ei saa siis ta ei saa agressiivselt käituda, selgitas Stoicescu.

Sama leidis ka Maigre, kelle sõnul jälgib Moskva, kui tõsised ja usutavad on temavastased sanktsioonid ja samas toetusavaldused Ukrainale.

"Kreml sõnu ei usu, vaja tegusid. Moskvas ja ka Kiievis teatakse, et keegi Lääne poolt Ukraina pärast Venemaaga sõdima ei hakka, kuna ta ei ole NATO liige. Küll aga antakse talle sõjalist abi - kaitseks Vene lennukite ja tankide vastu ja ka see võib Venemaale tõsist kahju teha," märkis Stoicescu.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: