Ministeerium koostab novembriks eestikeelsele haridusele ülemineku kava

Järjest enam muukeelseid peresid eelistab oma lapsi panna eesti õppekeelega koolidesse ja lasteaedadesse.
Järjest enam muukeelseid peresid eelistab oma lapsi panna eesti õppekeelega koolidesse ja lasteaedadesse. Autor/allikas: Juhan Hepner/ERR

Haridusministeerium kutsus kokku praktikutest koosneva töörühma, kes koostab novembriks haridussüsteemi eesti õppekeelele ülemineku kava. Töörühm koguneb esimest korda sel reedel.

Haridus- ja teadusminister Liina Kersna ütles Riigikogu ees arupärimisele vastates, et töörühma koostatava üleminekukava eesmärk on toetada muu emakeelega noorte eesti keele ja eesti keeles õppimist.

Töörühma juhib ministeeriumi asekantsler Kristi Vinter-Nemvalts ja sinna kuulub mitmeid õpetajaid koolidest ja lasteaedadest.

Kersna lubas, et novembriks paneb töörühm kokku detailse tegevuskava koos tähtaegadega, kuidas õpetajate puuduse ja koolitustega taseme tõstmiseks edasi minna.

Ministri sõnul on eesti keele arengukavas kirjas eesmärk, et haridussüsteem läheb eesti õppekeelele täielikult üle 2035. aastaks, ent kui see õnnestub varem, on see ainult boonuseks.

Muukeelsete noorte hulk kasvab eesti õppekeelega koolides 800-1000 õpilase võrra aastas. Tagamaks nende hakkamasaamist eestikeelses koolis, rahastab ministeerium kahte lisatundi nädalas nendes ainetes, mida kool vajalikuks peab, korraldades neid kas rühma- või tasemetundidena.

Näiteks Kohtla-Järvel asuvas eesti õppekeelega Järve koolis õpib nüüdseks muu emakeelega noori juba rohkem kui koduse eesti keelega õpilasi.

"Lapsevanemad soovivad järjest enam eestikeelse õppe kasvu ka vene õppekeelega koolides," lisas Kersna.

Ta tõi näiteks nii Narva, kus lapsevanemad soovivad üha enam keelekümblusrühmi lasteaedadesse kui ka Jõhvi kooli, kus avatakse kaks klassi, millest üks tegeleb varajase keelekümblusega ja teine kaasab täiendava eesti keele õpetaja. Ministeerium rahastab mõlemat programmi, raha on plaanis selleks taotleda ka eurovahenditest.

Keelekümblusklassides õpib nüüdseks 7400 last ja lasteaedades on keelekümblusrühmades 3500 last.

Kersna nimetas üheks probleemiks, et venekeelseid noori jõuab liiga vähe eestikeelsetesse ülikoolidesse.

"Eelkõige on see põhjustatud vähesest riigikeele oskusest," ütles Kersna. "Riigikeelt ei saa selgeks rohkem eesti keelt õppides. Ka venekeelsetes koolides võiks aina enam mitte ainult eesti keelt, vaid ka eesti keeles õpetada. Keelekümblusklassid seda ka teevad."

Kersna lisas, et kui lastel tekib juba vilumus eesti keeles rääkida, on oluline tugevdada ka kontakte kahe keelekogukonna vahel, et vene emakeelega noortel oleks kellegagi rääkida.

Toimetaja: Merilin Pärli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: