Kuidas te vaatate Eesti elu kevadel 2021?

No ilus ikka. Päike paistab Tallinnas sõltumata tänasest ilmaennustusest.

Kas kõik on nii ilus, et miski praeguses Eesti elus ei häirigi?  Olete rahul meie keele ja kultuuri käekäiguga?  

Kultuur ja keel on meie permanentne  mure. See on eestlastega alati kaasas käinud ja käib ka edaspidi. Näiteks ei peaks kultuurivaldkonda andma selliseid kummalisi märke, et kaubandus on valitsusele tähtis, aga kultuuriasutused eriti mitte. Sellised väiksed  märgid on väga häirivad.

Võib-olla meie valitus oskab lihtsalt raha lugeda? Kultuuriasutusi on ju odavam kinni hoida kui poode?

Antud hetkel see seda ei näita.  Kultuurilt raha kokkuhoidmine on pikemas perspektiivis samm, mis toob hiljem suuremad väljaminekud, sest kultuur on nagu taim, mida on vaja pidevalt kasta. Aga mitte üks kord kolme aasta jooksul.

Kuidas uus valitsus on hakkama saanud?

Valitsusele tuleb anda sada kriitikavaba päeva. Olen lubanud, et enne selle aja täitumist nende samme ei kommenteeri.

Eestis on taas võimul Reformierakonna juhitav valitsus, kes on lubanud alustada eelarvekärbetega. Te olete ka olnud eelarvetasakaalu range pooldaja. Kõik teised riigid lõdva käega kulutavad praegu üle, aga meie kärbime. Miks?

Ma loodan, et valitsus saab oma lubaduse täitmisega ka hakkama. Loodame, et lubadustele laenamist kärpida ja eelarvet kokku tõmmata ei järgne hoopis suurem laenuvõtmine.  

Nii et igal juhul tuleks alustada kärpimisega? 

Jah, ma arvan, et see on alati kasulik. Praeguses raskes olukorras on võetud ohtralt laenu, nüüd  tuleb eriti selgelt hakata pidureid tõmbama.

Kuidas Eesti on hakkama saanud koroonakriisi ohjamisega? Kas me oleme lahenduste otsimisel olnud innovatiivsemad kui teised?

Innovatiivsusest on Eestis kõvasti puudu juba pikka aega. Siin ei tule rääkida mitte praegusest ega eelmisest valitusest, vaid tuleks minna mitu valitust tagasi. Praegused mured on tegelikult kümne aasta tegemata jätmiste vili. Eriti kurb on see, et tegelikult pole tehtud koostööd selle vastava sektoriga, kes on pakkunud kriisile lahendusi. Aga riik pole kaasa tulnud. Eesti teeb kõiki asju nii nagu teised teevad. Kui Eesti tahab edukas olla, siis peaksime üritama teha asju teistmoodi kui teised. See taktika on toonud meile edu läbi aegade.

Kuidas suhtute sellesse, et Euroopa Komisjon võtab liikmesriikide nimel  ühiselt laenu? EKRE on asunud selle heaks kiitmisele riigikogus tegema sadu parandusettepanekuid, et asi kraavi keerata.

Euroopa Liit on ise aidanud kaasa selliste negatiivsete meeleolude tekkimisele, näiteks need vaidlused Tallinna haigla rahastamise ümber. EKRE puhul on aga tegemist rohkem poliitilise kampaaniaga, mis kindlasti läheb paljudele hästi peale. See aitab neil populaarsust tõsta. Kas selline tegevus Eestit aitab, on omaette küsimus.

Räägime teie koduerakonnast Isamaast. Kuidas te vaatate seda kaklemist Isamaas Parempoolsete ja erakonna juhtkonna vahel?

Ega see pole midagi uut siin päikese all. Olen üle elanud raevuka suure isamaasõja ja palju muud. Selliseid asju on ennegi nähtud, siin pole midagi üllatavat ega uut.

Kas Helir-Valdor Seeder pingutab siseopositsiooni tõrjumisel praegu üle ?

Ma olen küll erakonna auesimehe kõrges staatuses, kuid mul kindlasti ei kõlba minna erakonda ja selle praegust esimeest õpetada, et ärge tehke seda või teist.

Kas Isamaa üldse jääb Eesti poliitikamaastikule alles, toetusprotsendid on ju taas väga madalad?

Toetusprotsent on madal ja tahaks, et see oleks kõrgem. Kuid madal on see olnud ka varasematel aegadel, kuigi minu esimehe kohalt lahkudes oli Isamaal 22 kohta riigikogus. Selles suhtes olid ajad teised. Aga muutusteks on vaja teha otsuseid.

Seda te ei karda, et EKRE  sööb Isamaa lihtsalt ära arvestades, kuidas nemad oskavad ennast hästi pildile mängida?

Pilti mängimisega on nii ja naa. Seda pole Isamaa ilmselt mitte kunagi osanud. Sõnaühend "mängima" ütleb kõik. Mina ei ole seda osanud kunagi teha. Poliitikas mängimine on mulle vastukarva. Küll ma tahaks näha, et tehtaks ka midagi.

Mida te selle all mõtlete?  

Tegemist on tervikliku lähenemisega, et Eesti saaks paremini hakkama ja haaraks võimalustest paremini kinni. Näiteks võimalustest, mida muutuv kliimapoliitika pakub. Meie ettevõtetel on suuri eeldusi digivaldkonnas läbi lüüa, aga kas me oskame neid võimalusi ära kasutada? See eeldab mõtteviisi muutust, et me ei vaataks probleeme kui hädasid, vaid kui väljakutseid. Me oleme muutunud tavaliseks Lääne-Euroopa riigiks, mis võtab murede lahenduseks laenu. Me võiks olla isepäisemad ja teistest erineda, sest see on toonud edu.

Olete te Venemaal toimuva pärast mures?

Nii nagu mure kultuuri pärast käib Eestiga kaasa, nii käib ka meiega kaasas mure Venemaa pärast. Loomulikult oleme mures, aga kui me täidaks oma päeva ainult Venemaa pärast muretsemisega, siis mitte millekski muuks meil aega üle ei jää. Meil tuleb natuke Venemaa ära unustada. Venemaa elab omas mahlas, Eesti elab sellest, jumal tänatud, omaette. See viimane punkt on kõige tähtsam. Kuni see püsib, on kõik väga hästi.

Kas Eesti vajab piirilepingut Venemaaga? Uus välisminister Eva-Maria Liimets on selle teema taas tõstatanud.

Mida rohkem me seda palume, seda vähem me seda saame.

Millal me näeme poelettidel Mart Laari uut raamatut?

Ma loodan, et ikka sel aastal. See tuleb hoopis teisest valdkonnast.  

Saate avalikustada, millest või kellest?

Seekord võtan vaatluse alla Karl August Hindrey. Temast ei ole ühtegi raamatut kirjutatud. Olen kakskümmend aastat materjale kogunud, nii arhiividest, ajakirjandusest kui ka isiklikest mälestustest. Tuleb selline korralik ja põhjalik raamat.