Inimeste kodus püsimine tekitab rohkem prügi

Inimeste kodus püsimine ja toidu kaasamüük restoranidest tähendab, et majapidamistes tekib rohkem prügi. Nii tekkivaid jäätmeid on võrreldes tavapärasega ka taaskasutada keerulisem.
OÜ Pakendiringluse juhatuse liige Alder Harkmann ütles ERR-ile, et eelmise aasta algul oli neil ligikaudu 2000 avaliku konteinerit. Sügiseks paigaldasid nad 1000 juurde, kuid ka need täituvad täna hoogsalt.
"Keskmine toidupakendite kasv aasta jooksul on 15 protsenti. Kui öelda kokkuvõttes, siis pakendite turule panemise kasv on olnud kuskil viis protsenti," rääkis Harkmann.
Jäätmekäitleja Ragnr-Sells kommunikatsioonijuht Rainer Pesti selgitas, et prügikastid kodude juures on äraveol raskemad.
Siiski tekib näiteks hotellides ja restoranides täna oluliselt vähem prügi. Selgelt ei saa seega veel öelda, kas prügi tekib piirangute tõttu rohkem või lihtsalt teises kohas.
"Kui me räägime kodustest olmejäätmetest, siis pigem on trend selles suunas, et seda tekib rohkem. Kui palju see on seletatav koroonaga, ei oska ma täna täpset statistikat välja tuua," ütles Pesti. "Pigem on see seotud sellega, et majandus endiselt jätkab kasvamist. See tähendab ka, et tarbimise mahud kasvavad. Täna kui me vaatame Eestlaste jäätmete tekitamise mahtu, siis see on umbes 20 protsenti madalam, kui Euroopa Liidus keskmiselt. See tähendab seda, et tegelikult meie mahud kasvavad ajas nii või naa."
Kodudest kogutud jäätmeid on raskem suunata taaskasutusse. Olmeprügist enam midagi kätte ei saa. See läheb kas prügimäele või põletamisele.
Ka keskkonnaameti peaspetsialist Helen Akenpärgi kinnitas, et kodudes tekib praegu tõesti rohkem jäätmeid.
Kasvanud on kindlasti ühekordse plasti tarbimine. Kuna inimesed ei einesta enam lõuna ajal väljas, ei söö päris taldrikult, vaid tellivad toidu kaasa, siis pahatihti on see pakendatud ühekordsesse plasti.