Eelmisel nädalal Ankaras algama pidanud kõnelused lükati edasi, sest Taliban ei tulnud kohale, öeldes, et kuna väed pole 1. maist riigist lahkunud, siis nemad ka ameeriklastega kokkulepitut ei järgi, vahendas "Välisilm".

"Veame Istanbuli rahukonverentsi koos ÜRO ja Katariga, et toetada Doha protsessi. Me lükkame need kõnelused edasi, kuni ramadaan on läbi," ütles Türgi välisminister Mevlut Cavusoglu.

Eesti on Afganistani teemahoidja ÜRO julgeolekunõukogus ja seetõttu jälgib tähelepanelikult läbirääkimiste kulgu.

Talibani esindajatega Dohas kohtunud välisministeeriumi Aasia ja Vaikse ookeani piirkonna büroo direktor Celia Kuningas-Saagpakk on siiski lootusrikas, et konverents toimub.

"Meile on nad kinnitanud, et näevad kohtumise vajadust ja kui rahu on üldse võimalik, siis just läbi sellise protsessi, mitte läbi ühepäevaste kohtumiste. On ju täiesti selge, et 20+ aastat kestnud vastasseisu ei lahenda ühepäevalistel kohtumistel, kus mõlemad pooled tulevad kokku ja esitavad oma deklaratiivseid seisukohti. Türgi ongi eriline, sest see on kavandatud kestma kümme päeva ja sellesse on kaasatud mitte ainult Afganistani eri osapooled, vaid ka Afganistani naabrid ja riigid, mis on sellesse protsessi kaasatud ehk Ameerika Ühendriigid, Katar, Venemaa ja ÜRO jne," selgitas ta.

Esimesed kontaktid Talibani ja keskvalitsuse vahel algasid juba pärast Talibani ja ameeriklaste kokkulepet ning septembris toimus esimene kõrgetasemeline kõneluste voor. Talibani huvitab peamiselt vangide vabastamine ja vahetamine, võõrvägede lahkumine, kuid poliitilise protsessi peale pole veel mõeldud. Kuningas-Saagpakk rõhutas, et samas ei tasu arvata, et Dohas paiknevas Talibani esinduses istuvad rumalad võitlejad, vaid vastupidi, tegemist on tarkade inimestega.

"Kui väga lühidalt öelda, siis läbirääkimiste sisu on püsiv rahu ja Afganistani ülesehitus selliselt, et mõlemad olulised osapooled oleksid riigi juhtimisse kaasatud. Kuidas see välja näeb, peavad nad omavahel kokku leppima. Kas selleks on vaja uut põhiseadust või ei ole, kas vaja on valimised teha varem või hiljem, kas vaja on teha vahevalitsus, siis valimised, siis uus valitsus – kõik need elemendid. Ja siin ei ole meil muud öelda, kui et istuge maha ja leppige kokku," rääkis Kuningas-Saagpakk.

Keskvalitsus mõtleb uutele valimistele, küll mitte kohe, kuid siiski rahva valitud mandaadiga. Taliban on teinud mõningaid vihjeid, kuidas riigi tulevik välja näeb. Algne rõhuasetus on olnud islamistlik riik, kuid see ei tähenda radikaalset islamiriiki, sest on ju ka teisi häid näiteid Aasias.

"Nad on teinud vihjeid selles suunas. Nad mõistavad, et naiste haridus ei ole nii halb ja võiks sellega jätkata. Kindlasti nende vaated tuleviku ühiskonnakorraldusele on siiski märksa radikaalsemad kui praeguse valitsuse vaated. Siin tuleb mängu rahvusvaheline kogukond. Meie asi on n-ö positiivselt survestada mõlemat selles suunas, et kui nad kokkulepet otsivad, millist riiki nad näha soovivad, siis nad ikkagi keskenduvad sellele, et proovivad säilitada kõik selle hea, mis on saavutatud, sest Afganistan pole kindlasti samasugune riik kui 20 aastat tagasi. Väga palju positiivseid muutusi on toimunud ja pikk tee on veel minna. Ja meie huvides, kes me oleme pikalt panustanud, on kindlasti see, et kõik seni saavutatu säiliks. Meie survevahend siin on meie abi jätkumine," selgitas Kuningas-Saagpakk.

Kui hiljutisel Genfi doonorkonverentsil lubasid riigid anda kuni kolme miljardi euro jagu toetusi, siis see ei ole niisama raha lennutamine, vaid tingimustega, näiteks naiste ja laste õiguste tagamisega.

"Afganistani delegatsioonis osalevad ka naised. Talibani delegatsioonis naisi ei ole. Aga rahvusvahelise kogukonna surve on see teema tugevalt päevakorras hoida. Meie abi jätkumine on seotud väga tugevalt sellega, kas naiste õigused, mitte ainult naiste, vaid ka vähemuste ja laste õigused saavad olema tagatud ka tulevases ühiskonnas," ütles Kuningas-Saagpakk, kelle sõnul näeb Afganistani uus põlvkond oma riigi tulevikku demokraatlikuna.

Kuningas-Saagpakk ütles, et näiteks Eestisse õppima tulnud Afganistani noored näevad oma tulevikku kodumaal, kuid seal elamise perspektiiv peab olema helge. "Peab olema mingisugune valgus tunneli lõpus."