Kaljulaid Kabulis: Eesti toetab Afganistani ka pärast liitlasvägede lahkumist
Rahvusvahelise kogukonna pingutus turvalisema Afganistani nimel peab jätkuma ka pärast liitlasvägede riigist lahkumist, ütles president Kersti Kaljulaid töövisiidil Kabulis.
Afganistanis töövisiidil viibib president Kersti Kaljulaid kohtus kolmapäeval Kabulis Afganistani presidendi Ashraf Ghaniga, kellega vestles Afganistani julgeolekuolukorrast ning edasistest arengutest pärast liitlasvägede lahkumist.
Kaljulaid rõhutas, et nii Eesti kui ka kogu rahvusvaheline kogukond jätkab Afganistani toetamist pärast liitlasvägede lahkumist.
"Liitlasväed on olnud Afganistanis tänaseks pea 20 aastat. Siia 2001. aastal tulek oli põhjendatud, nii nagu on põhjendatud ja õige ka nüüdseks välja öeldud lahkumine. Meil tuleb ausalt tunnistada, et pole olnud kõiges edukad, kuid kindlasti on Afganistan täna parem, toimivam riik ja ühiskond kui oli seda 20 aasta eest," sõnas riigipea pärast kohtumist Ghaniga.
Afganistani president Ashraf Ghani tänas Eesti rahvast ja kaitseväelasi pika ja raske panuse eest, mis on kaasa aidanud Afganistani arengule, ning avaldas kaastunnet sõjas elu kaotanud Eesti kaitseväelaste lähedastele.
Kaljulaidi sõnul peab nii liitlaste kui ka Afganistani enda edasine pingutus olema suunatud esmajärjekorras vägivalla vähendamisele ja sõjategevuse lõpetamisele.
"Me peame pingutama, et viia alustatud rahuprotsessi edasi reaalsete tulemusteni ja kutsun osapooli üles selle nimel pingutama. Afganistani ühiskonna ees on rida suuri probleeme, kuid ühegi nende lahendus ei ole sõjaline. ÜRO ja abiorganisatsioonide roll peab suurenema, kui tahame vältida tagasilangust, kuid selle eeltingimuseks on nende turvalisuse tagamine. Vastutus viimase eest hakkab edaspidi aina enam lasuma Afganistani riigil ja julgeolekujõududel. Üheks peamiseks kohaks, kus neid arutelusid saame ja peame pidama, on ÜRO ja julgeolekunõukogu, kus Eesti täna Afganistani teemat veab. Tahame meie liikmeksoleku ajal seda teemat julgeolekunõukogus ka edasi viia reaalsete sammudeni," ütles president.
Ta rõhutas ka, et Afganistan ei tohi kaduda inimõiguste ja demokraatia radarilt.
"Naiste osalemine ühiskonnas, meditsiini ja hariduse kvaliteet ja kättesaadavus, inimõiguste, õigusriigi põhimõtete ja meediavabaduse olukord – siin on toimunud 20 aasta jooksul edasiminek. Selle arengu jätkumine on toimiva afgaani riigi ja ühiskonna ülesehitamise eelduseks. Nende väärtuste eest seisab Eesti ka edaspidi nii ÜRO julgeolekunõukogus, Euroopa Liidus kui kahepoolsetes suhetes," rõhutas Kaljulaid.
President kohtus Kabulis ka Afganistani kõrgema riikliku lepitusnõukogu juhi Abdullah Abdullahiga ning Afganistani välisministri Haneef Atmariga, kellega arutas samuti julgeolekuolukorda ning riigi tulevikuperspektiive.
Üks teema, mida kõigil kohtumistel samuti arutati, oli Eesti e-riigi kogemuse jagamine, mille vastu Afganistani esindajad aktiivset huvi tundsid.
Lisaks kohtus riigipea ka president Ghani abikaasa Rula Ghaniga, kellega arutas peamiselt digikoostöö võimalusi ning naiste suuremat kaasamist ühiskonnaelu korraldamisse.
Kaljulaid kohtus ka Afganistanis tegutsevate liitlasvägede ülema kindral Austin S. Milleriga, kellega arutas nii senist koostööd Afganistani missioonil kui ka liitlasvägede väljaviimise protsessi.
"Me tulime Afganistani üheskoos ja lahkume siit koos. Me oleme koos võidelnud, koos saavutanud edu ja kandnud ka kaotusi. Kindlasti ei oleks meil selle missioonita sellist suhet oma liitlastega, see missioon on muutnud ka Eesti turvalisemaks ja paremini kaitstuks. Tänaseks on selge, et väljaöeldud lahkumine tekitab Afganistanis kindlasti lisapingeid ning oluline on üheskoos tagada kogu lahkumisprotsessi ja logistika turvalisus," toonitas Kaljulaid ning kinnitas, et Eesti kaitseväelased panustavad Afganistanis nii kaua, kuni see koordineeritud lahkumise käigus vajalik on.
Toimetaja: Merili Nael