Veel enne, kui valitsus riigieelarve strateegia heaks kiitis, asus seda kritiseerima ise valitsusse kuuluv Keskerakond. Partei juhtpoliitikud soovitasid eelarvestrateegia pausile panna, kritiseerides põhiliselt kärpeid, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Eelarvestrateegia järgi tuleb kokku hoida üle 60 miljoni euro aastas.

Keskerakonna esimees Jüri Ratas ütles, et kriisi ajal ei ole nii suuri kärpeid praegu mõistlik teha, et aidata inimesi ja ettevõtteid. "Aga kokkuvõttes oleme riigieelarve strateegiaga rahul, sest see kompromiss tuli saavutada," ütles Ratas.

Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus (RE) ütles, et kulude kokkuhoid sai kõigi kabinetiliikmete ülesandeks ning eesmärk on välja tulla kulude ja tulude suurest lahknevusest.

Ta lisas, et valitsus ei saa käituda teisiti kui erasektor, kes on pidanud tõsiselt oma kulusid üle vaatama. Eelarvenõukogu soovitas aga veel kiiremat tasakaalu poole liikumist.

"Täna valitsuskabinetis ettekande teinud eelarvenõukogu leidis näiteks, et sügisel tuleks täiendavalt 200 kuni 230 miljonit kokku hoida ja kärpida," sõnas Pentus-Rosimannus.

Rahandusminister lisas, et tuleva aasta eelarve on eelnõu järgi pooleteise miljardiga miinuses, kuid kärbeteta olnuks see enam kui kahe miljardi euroga miinuses.

Isamaasse kuuluv kunagine rahandusminister Sven Sester ütles, et kulude kärpimine on mõistlik, kuid küsis, miks seda tehakse näiteks kaitsekulude arvelt.

"Kaitsekulud lähiaastatel vähenevad. Jah, nad on üle kahe protsendi, aga nad vähenevad võrreldes varasema kokkuleppega. Ja me näeme nelja aasta jooksul ligi 100 miljonilist kärbet. See on reaalne raha, mis jääb kaitsetööstusel või kaitseministeeriumil saamata," rääkis Sester.

Sester lisas, et ta ei näe riigieelarve strateegias ka majanduse elavdamise programmi. Sama heidab ette Eesti200 juht Kristina Kallas.

"Kui me vaatame teisi riike, siis nad kõik väga nutikalt täna stimuleerivad oma majandust, investeerivad uutesse arengutesse ja teevad seda laenuraha toel. Ja kas me oleme siis ainukesed, kes jätavad selle kõik tegemata? Ma poleks kunagi uskunud, et ma seda ütlen, aga isegi Kreekal on täna parem plaan kui Eestil," lausus Kallas.

Kristina Kallase sõnul on kriis andnud võimaluse teha ära ammu oodatud muudatused näiteks haridussüsteemis, tervishoius ja digiriigis.